Bitcoin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Owerdraver (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
Märgis: Tühistamine
PResümee puudub
4. rida:
'''''Bitcoin''''' (otsetõlge inglise keelest 'bitimünt') on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk virtuaalraha ehk [[e-raha]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/virtualcurrencyschemes201210en.pdf|Pealkiri=European Central Bank; Virtual Currency Schemes|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=10.12.2017}}</ref>, millega saab kaubelda kogu maailmas.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.mercatus.org/system/files/Brito_BitcoinPrimer.pdf|Pealkiri=BITCOIN. A Primer for Policymakers|Väljaanne=|Aeg=2013|Kasutatud=10.12.2017}}</ref> Bitcoin lõi 2008. aastal [[Satoshi Nakamoto]] pseudonüümi kandev inimene või inimeste grupp.<ref name="NEk32" /><ref name="Qvig1" /><ref name=":0" /> Bitcoin on ka selle e-raha kasutamiseks mõeldud [[avatud lähtekood]]iga (MIT litsentsiga) programm. ''Bitcoin''<nowiki>'</nowiki>i münte (lühend '''BTC''') saab talletada arvutis failina, hoida kolmanda osapoole käes, kes osutab "rahakoti" teenust ja loomulikult ära kulutada, saates neid võrgu kaudu teisele ''bitcoin''<nowiki>'</nowiki>i aadressile.
 
Erinevalt paljudest valuutadest ei tugine ''bitcoin'' usaldusele ühegi keskse asutuse vastuusaldamisele. Selle asemel kasutab Bitcoin hajutatud žurnaali – andmebaasi, mis talletab ''bitcoin''<nowiki>'</nowiki>ide kuuluvuse, ning mille pidamisse on kaasatud kõik Bitcoini võrgustikus osalevad arvutid. Kuna aadressid ei ole isikustatud ja on hetkega loodavad suurtes kogustes, on võimalik sularahale omane anonüümsus.
 
Bitcoini andmestruktuurid ja protokoll tagavad [[krüptograafia]] abil, et tehingu saab kinnitada vaid ''bitcoin''<nowiki>'</nowiki>ide tuntud omanik, kellele eelmine omanik on mündid oma allkirjaga omistanud, ning et tehing saab toimuda vaid ühekordselt.
10. rida:
Bitcoini [[P2P-võrgustik]] ja keskse organisatsiooni puudumine raskendavad mistahes osapoole jaoks ''bitcoin''<nowiki>'</nowiki>ide väärtusega manipuleerimist, sealhulgas [[inflatsioon]]i tekitamist ''bitcoin''<nowiki>'</nowiki>ide jõulise juurde loomisega. Siiski on juba esinenud ka ''bitcoin''<nowiki/>'i hinnamanipuleerimise juhtumeid. Näiteks 2013. aasta lõpus tegi ''bitcoin''<nowiki/>'i hind kahe kuuga hüppe 150 dollari tasemelt rohkem kui tuhandele dollarile. Nagu selgus Journal of Monetary Economicsis avaldatud uurimisaruandest, mille autorid on Neil Gandal, JT Hamerick, Tyler Moore ja Tali Oberma, olid selle taga tõenäoliselt ühe või kahe osalise poolt toonasel suurimal krüptorahabörsil Mt Gox organiseeritud [[fiktiivne|fiktiivsed]] tehingud, mida pandi omavahel tegema kaks ilma ''bitcoin''<nowiki/>'ideta [[bot]]ti. Näiliste tehingutega ajasid need üles ''bitcoin''<nowiki/>'i-tehingute mahu, mis pani [[õhuke turg|õhukesel turul]] ka reaalsete tehingute hinna kerkima. Kuna krüptorahabörs lõikas toimuvast teenustasude läbi kasu, siis neid selline pettus ei häirinud.<ref name="Äripäev">Romet Kreek [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-uks-voi-kaks-bitcoini-kauplejat-manipuleerisid-teeseldud-tehingutega-kruptoraha-hinda-enam-kui-700?id=80808149 "Uuring: üks või kaks bitcoini kauplejat manipuleerisid teeseldud tehingutega krüptoraha hinda enam kui 700%"], Äripäev, 16.01.2018</ref><ref name="Techcrunch">John Biggs [https://techcrunch.com/2018/01/15/researchers-finds-that-one-person-likely-drove-bitcoin-from-150-to-1000/ "Researchers find that one person likely drove Bitcoin from $150 to $1,000"], Techcrunch, 15.01.2018 </ref>
 
Bitcoin on üks esimesi seda tüüpi krüptograafilise raha rakendusi, millist kirjeldas 1998. aastal Wei Dai šifferpunkide (''cypherpunks'') postiloendis oma "b-money" ettepanekuga ning Nick Szabo oma Bitgoldi ettepanekuga. Satoshi Nakamoto kirjeldab oma loodud süsteemi tööpõhimõtteid dokumendis "Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System" <ref name="PakpV" />.
 
== Etümoloogia ==