Erinevus lehekülje "Pinge (mehaanika)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
{{See artikkel| räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Pinge]]}}
[[Fail:Axial stress noavg.svg|pisi|274x274px|Normaalpinge]]
'''Pinge''' ehk '''mehaanilise pinge''' on [[Pideva keskkonna mehaanika|pideva keskkonna mehaanikas]] [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab [[Tahkis|tahkise]] mõttelisel [[Pind|pinnal]] mõjuva [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Aksel Jürgenson]]|pealkiri=Tugevusõpetus|aasta=1985|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=13}}</ref>. Erinealt [[Rõhk|rõhust]] [[Vedelik|vedelikus]], võib pinge suund kalduda kõrvale vaadeldava pinna [[Normaal|normaalist]] tänu tahke keha kujususele ja väljendada peale survejõu ka tõmbe- ja nihkejõu intensiivsust.
'''Pinge''' ehk '''mehaanilise pinge''' all mõistetakse [[tugevusõpetus]]es (ka [[mehaanika]]s üldisemalt) [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust keha sisesel mõttelisel pinnal. Pinge iseloomustab [[keha]] sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust kehasisese mõttelise pinna pindalaühiku kohta.
 
Näiteks pikijõust tulenevat normaalpinget saab leida valemiga:
Normaalpinge valemina:
 
:<math>\sigma=\frac{FN}{A},</math>
 
kus ''FN'' on [[jõud]]pikijõu suurus vaadeldaval pinnal ja ''A'' antud pinna [[pindala]].
 
Kuna pinge on defineeritud, kui jõu ja pindala jagatis on tal [[Rõhk|rõhuga]] sama ühik ehk pinge [[mõõtühik]] on [[paskal]] <math>\mathrm{Pa} \overset{def}{=}\frac{\mathrm{N}}{\mathrm{m}^2}</math>. Tugevusõpetuses huvipakkuvad pinged on enamasti oluliselt suuremad ja seega kasutatakse [[Mega-|megapaskaleid]] <math>\mathrm{MPa}</math>. Pinge on kõige üldisem ja ka kõige tähtsam sisejõudu kirjeldav ja pinge mõiste kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
 
== Pingevektor ==
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk [[pingus]]est selles punktis.
 
*[[pingus]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Pideva keskkonna mehaanika]]
[[Kategooria:Tugevusõpetus]]