Alfred Russel Wallace: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
26. rida:
1862. aastal pöördus Wallace tagasi Inglismaale. Ta asus elama oma õe Fanny Simsi ja tema abikaasa Thomas Simsi juurde. Sel ajal ta avaldas palju teoseid oma reisist ning pidas loenguid, milles kaitses loodusliku valiku teooriat. Näiteks oli ta kaasautoriks Darwini "Seksuaalse valiku" ja "Loodusliku valiku" teostele. Ta sõbrunes teadlaste Charles Lyelli ja Herbert Spenceriga. 1865. aastal hakkas Alfred Russel uurima hoopis spirituaalsust.
1864. aastal
Kuigi Wallace teenis loomaliigieksemplaride müügist palju raha, investeeris ta ebaõnnestunult raudteese ja kaevandustesse. Seetõttu tekkis tal raskusi hoida oma sissetulekut stabiilsena. Ta teenis raha näidiste hindamistega ja avaldas 1872.–1876. aastani 25 teadusartiklit, millest kuulsaim on "The Geographical Distribution of Animals". Lisaks teenis ta raha sellega, et aitas avaldada Darwini ja Lyelli teoseid. Darwin oli Wallace'i halvast majanduslikust seisust teadlik ning oli suuresti tema teene, et Wallace hakkas 1881. aastast saama
Vahepeal tegeles Wallace ka poliitikaga. Ta avaldas mõned poliitilised artiklid aastatel 1873–1879 ning osales debattidel kaubanduspoliitika ja maareformi teemadel. Ta uskus, et maa peaks kuuluma riigile ja seda tuleks rentida neile, kes toovad rahvale kõige rohkem kasu. 1881. aastal valiti Alfred Wallace esimeseks maa natsionaliseerimise ühingu (Land Nationalisation Society) presidendiks. Ta kritiseeris vabamajanduse poliitikat, millel on negatiivne mõju tööklassi inimestele. 1889. aastal pärast Henry George'i raamatu "Progress and Poverty" lugemist kuulutas Wallace ennast sotsialistiks. Ta jäi sotsialistiks elu lõpuni ning avaldas ka raamatu "The Revolt of Democracy". Lisaks võitles Wallace naiste valimisõiguse poolt ja militaarkulutuste vastu.
|