Üksikutes Eestis asuvates kunstiteostes on nähtud rahvusvahelise gootika mõjusid, nii paneb V.[[Villem Raam]] tähele [[Rode altar|Niguliste altarialtar]]i puhul voldistikukäsitluse eemaldumist varasemates puuskulptuurides ilmnenud "pehme stiili" lüürikast<ref>V. Raam. Gooti puuskulptuur Eestis. Tallinn, 1976, lk 39</ref>. Küllalt varakult on "pehmesse stiili" kuuluvaks pidanud [[Harju-Risti kirikuskirik]]us asunud krutsifiksi[[krutsifiks]]i ja saatjafiguure, [[apostel JohannestJohannes]]t ja Maarjat[[Maarja]]t, G.[[Gertrude Oldemeyer]] oma 1964. aastal ilmunud töös "Die Darstellung des gekreuzigten Christus in der Kunst des "Weichen Stils""<ref>http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/531/ivaskkrista.pdf</ref>. Sama skulptuurigrupiga seoses analüüsib [[Krista Ivask]] rahvusvahelise gootika mõistet ja selle määratlemist (peatükk "Kunst 1400. aasta paiku ja "internatsionaalse gootika" mõiste") põhjalikumalt oma magistritöös[[magistritöö]]s<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/531/ivaskkrista.pdf Kolgatagrupp Harju-Risti kirikust. Stiilist, tüübist ja meetoditest keskaegse puuskulptuuri uurimisel. Magistritöö. Tartu, 2006]</ref>. [[Krista Andreson]] möönab, et kindla geograafilise piirkonnaga sidumist raskendab just stiili rahvusvahelisus, -kuna Euroopa kunstiloos iseloomustab perioodi 14. sajandi IV veerandist kuni 15. sajandi I veerandini omalaadne stiiliühtsus<ref>[https://ktu.artun.ee/articles/2009_1_2/ktu_2009_18_1_041-064_andreson.pdf K. Andreson. Kolgata-skulptuurid Harju-Risti kirikust. Vanusest, valmistamispiirkondadest ning algsest asukohast. - Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2009/1−2 (18), 2009]</ref>.
