Saka joastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
Saka panga astangu ülaosas [[paljand]]ub umbes nelja meetri ulatuses Kesk-[[Ordoviitsium]]i lubjakivi. Sellest allpoole paljanduvad umbes meetri ulatuses [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]] ja selle all umbes meetri jagu [[Voka kihistik]]u [[raudooid]]e sisaldav lubjakivi. Veel umbes kahe meetri ulatuses paljandub [[Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldav lubjakivi, enamjaolt rusukalde alla maetud Alam-Ordoviitsiumi umbes meetripaksune [[Leetse paljand]]i [[glaukoniitliivakivi]], meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüoneemakilt]]a, edasi paljandub [[oobolus]]kivist ([[fosforiit|fosforiidist]]) aluskiht ning edasi umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liivakivi ja [[sinisavi]] kihtidega.
 
Kivisilla juga kuulub Eesti kolme kõrgeima joa hulka. Oma 22,8-meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] 30,5 meetriga, kolmandal [[Karjaoru juga]] 15,9-12 meetrise langusega.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 93</ref>
 
[[Eesti NSV|Nõukogude]] ajal oli sealne piirkond tsiviilelanikele suletud, kuna Saka mõisas asus [[piirivalvekordon]].