Pruunkaru: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| on pruunkarust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Karu (täpsustus)]].}}

{{Taksonitabel

| pilt = Ours brun parcanimalierpyrenees 1.jpg

| pildi_seletus = Pruunkaru (''Ursus arctos'')

| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''

| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''

| sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae''

| perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus''

| binaarne = ''Ursus arctos''

| binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]]

| levikukaardi_seletus = Pruunkaru praegune ligikaudne leviala

}}

 

 

[[Pilt:Alutaguse karuvaatlusonn.jpg|pisi|Alutaguse karuvaatlusonn]]

Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas.<ref name="giXOx" /> 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud;<ref name="ZUYUE" /> 2015. aasta seisuga pole nende arvukus oluliselt muutunud.<ref name="PM_3786757" />

 

Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt:<ref name="PM_3786757" /><ref name="Villu_Päärt" /><ref name="eeWZh" /><ref>https://www.err.ee/968259/laanemaa-jahimehed-jaid-karulaskmise-lubadest-ilma</ref>

Arvukus oli aga väga väike sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.<ref name="Villu_Päärt" />

 

Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Eesti karud on eraldiseisvad Soomes ja Venemaa lääneosas elavatest karudest.<ref name="Villu_Päärt" />

 

[[Albaania]]s on umbes 250 pruunkaru (2006)<ref name="euronatur" />.

 

[[Austria]]s hävitati karud 19. sajandi keskpaigaks. [[Kärnten]]is kohati 1950.–1960. aastatel karusid, kes olid sisse rännanud endisest [[Jugoslaavia]]st. Aastal 1972 asus [[Ötscher]]i piirkonda [[Alam-Austria]] edelaosas (piirkonda, kus viimased isendid 19. sajandil maha lasti) elama noor isane isend ([[Ötscheri karu]]). Aastal 1989 lasti sellesse piirkonda lahti [[Horvaatia]]st pärit emakaru, ja 1991 sündis kolm karupoega. Aastatel 1992 ja 1993 jätkati karuprojekti, asustades Austriasse veel kaks karu.

 

Aastavahetusel 2007/2008 teatas [[Maailma Looduse Fond]]i Austria organisatsioon, et Austrias sündinud üle 30 pruunkarust on leitavad veel ainult neli. Teatavaks sai mitu illegaalset mahalaskmist (viimati detsembris 2007 noorloom, mille tegi kindlaks [[Bundeskriminalamt|Föderaalne Kriminaalamet]]), teiste asukoht on teadmata. Ilma kaitsemeetmeteta on pruunkarud Austrias ohustatud.

 

{{vaata|Kantaabria pruunkaru}}

[[Hispaania]]s elab umbes 160 pruunkaru kolmes asurkonnas.

Kolmas rühm elab [[Sloveenia]] piirialadel [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas.

 

Suuremas osas [[Läti]]s hävitati pruunkaru täielikult 20. sajandi alguseks. 19. ja 20. sajandi vahetuseks oli säilinud vaid väike asurkond [[Vidzeme]]s [[Lubānsi järv]]e ümbruses. Viimased karud kütiti Lätis aastatel 1921–1926. Kõik karud, keda pärast seda Läti territooriumil on kohatud, on juhukülalised kas [[Eesti]]st või [[Venemaa]]lt. 1946. aastast on karude arvukus Lätis pisitasa suurenenud, seda peamiselt riigi kirdeosas. 2003. aasta seisuga arvatakse Lätis elavat umbes 10 karu, kuid see arv on aastati kõikuv. Pärast loodusliku asurkonna hävimist enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ei ole pruunkaru Läti territooriumil teadaolevalt poeginud, seega on Läti pruunkaru levila marginaalne osa.<ref name="vHZvL" />

 

2009. aastal tehti [[Norra]]s väljaheidete DNA-analüüsi põhjal kindlaks 164 karu, mis on suurim arv selliste analüüside algusest alates.<ref name="Sy1Nf" />

 

[[Pilt:Ours brun parcanimalierpyrenees 3.jpg|pisi|Pruunkaru Prantsuse Püreneedes]]

[[Prantsusmaa]]l elab umbes 10–20 pruunkaru Püreneedes. Kogu sealne asurkond põlvneb tervenisti sissetoodud loomadest. Viimane kohalik karu tapeti 2004. aastal. 1930. aastateni oli pruunkarude asurkond ka Prantsuse Alpides.

 

Rootsis hinnati karude populatsiooni suuruseks 2008. aastal 3221 isendit. Võrreldes 2007. aastaga oli karude arvukus suurenenud 4,8%.<ref name="8f3PZ" /> Karude püsiasustus on 6 läänis: [[Norrbotteni lään|Norrbotteni]], [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]], [[Jämtlandi lään|Jämtlandi]], [[Västernorrlandi lään|Västernorrlandi]], [[Dalarna lään|Dalarna]] ja [[Gävleborgi lään]]is.<ref name="IkAg3" />

 

[[Rumeenia]]s elab suurim karude populatsioon Euroopas.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Nick Huisman]]|URL=http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|Pealkiri=Bear-problems in Romania: who is to blame?|Väljaanne=[[European Wilderness Society]]|Aeg=[[8. august]] [[2017]]|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171006230425/http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|Keel=[[inglise keel]]es}}</ref> Eeskätt [[Karpaadid|Karpaatide]] metsaaladel elab neljakohaline arv pruunkarusid: aastal 1988 oli neid umbes 7000. Et 1989. aastast alates hoogustati küttimist, on nende arv tunduvalt vähenenud. 2006. aastal hinnati karude arvukuseks umbes 6000<ref name="Bnn6U" />. Sealt alates on arvukus taas suurenema hakanud ja 2012. aasta seisuga võis riigis elada umbes 9000 karu<ref name="V1wLR" />. Rumeenia valitsus lubab küttida nn nuhtlusisendeid.<ref name=":0" />

 

[[Pilt:Zoo-nuernberg-2006-braunbaer2.jpg|pisi|Pruunkaru [[Nürnbergi loomaaed|Nürnbergi loomaaias]]]]

Saksamaal ei ela looduses enam pruunkarusid. Juba keskajal tõrjuti nad metsastesse ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse. Viimane karu [[Harz]]is lasti maha 17. sajandil (tema auks on püstitatud [[karumonument]]), [[Tüüringi]]s 18. sajandi keskel ja [[Ülem-Sileesia]]s 1770. [[Baieri mets]]as tapsid vennad Forsterid [[Zwiesel]]i ümbruses ajavahemikul 1760–1800 veel umbes 60 karu. Teadaolevalt viimane pruunkaru Saksamaal tapeti 1835 [[Ruhpolding]]is.

Slovakkias elab 700–900 karu, peamiselt Kesk- ja Põhja-Slovakkias.<ref name="bkuA8" />

 

2013. aastal hinnati enne jahihooaja algust Soome karude koguarvuks 1560–1680 isendit.<ref name="ZRYtz" /> Osa Soome karudest talvitub Venemaal, seetõttu ulatub suvel karude arv Soomes üle 2000.

 

[[Šveits]]is lasti karu enne 2008. aasta juhtumit viimast korda [[1904]] [[Engadin]]is. Hiljem nähti karu veel [[1923]]. aastal. Seoses Austria karude reintrodutseerimise projektiga tehtud uurimuse järgi on Šveitsis veel karudele sobivaid elupaiku.

 

Karu [[JJ3]], kes oli [[JJ1]] ja JJ2 vend, kes oli sisse rännanud suvel 2007, tapeti aprillis 2008 [[Graubünden]]is, sest ta ei kartnud inimesi. Samal ajal liikus Graubündenis ka inimpelglik karu [[MJ4]], kes oli samuti sisse rännanud suvel 2007. Kevadel 2008 lahkus ta Šveitsist Itaaliasse. Seisuga oktoober 2009 ei olnud pärast seda karude viibimist Šveitsis tõendatud.

 

2002. ja 2003. aastal hinnati Valgevene pruunkaru asurkonna suuruseks 140–180 isendit. Nad olid levinud peamiselt riigi põhjapiirkondades.<ref name="miIdN" />

 

Venemaal elab umbes 120 000 isendit.

 

==== Kanada ====

Kanadas elab umbes 25 000 isendit. Suurima karude arvuga piirkond on riigi lääneosas paiknev [[Briti Columbia]], kus arvatakse leiduvat umbes 16 000 karu. Ülejäänud asurkond elab [[Alberta]], [[Yukon]]i, [[Loodealad]]e, [[Nunavut]]i ja [[Ontario]] provintsis ning [[Manitoba provints]]i põhjaosas.<ref name="USA-Kanada" />

</gallery>

 

Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. [[Keskkonnaamet]]i eriloaga võib [[nuhtlusisend]]eid küttida ka muul ajal.

 

Soomes kestab karujaht 20. augustist kuni 31. oktoobrini. Soomes kütiti aastatel 2003–2008 vastavalt 68, 72, 69, 77, 83 ja 84 karu. Rootsis oli 2012. aastal lubatud lasta 319 karu ja 22. novembriks oli lastud 302 karu.<ref name="GAZcp" />

 

[[Pilt:Flag of California.svg|pisi|[[California lipp|California lipul]] on varem osariigis elanud ja tänaseks välja surnud [[kalifornia pruunkaru]] (''U. a. californicus''), keda tunti karvkatte värvuse järgi ka kui kuldset karu]]

Sageli kujutatakse karu vappidel, kus see sümboliseerib võimu ja jõudu. Näiteks on karu [[Berliin]]i sümboliks ja vapiloomaks. Isegi [[Berliini filmifestival]]i auhindadeks jagatakse karukujukesi. Teised tuntud linnad, kelle vapil on karu, on näiteks [[Madridi vapp|Madrid]] ja [[Berni vapp|Bern]].

Karu on kasutanud [[maskott|maskotina]] näiteks mitu ülikooli ([[Browni Ülikool]], [[California Ülikool Los Angeleses]], [[California Ülikool Berkeleys]], [[Alberta Ülikool]] jt) ja spordiklubi ([[Brisbane Bears]], [[Chicago Bears]], [[Hershey Bears]], [[North Sydney Bears]] jm). [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on karu [[Lillekäpp]].

 

 

Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest [[paleoliitikum]]ist alates.

[[Suur Vanker]] on teistele rahvastele tihti tuntud hoopis kui Suur Karu.

 

[[Pilt:The Three Bears - Project Gutenberg eText 17034.jpg|pisi|Illustratsioon muinasjutule "[[Kolm karu]]"]]

Karudega puututakse kokku juba varases lapsepõlves. [[Kaisukaru]] on üks tuntumaid laste mänguasju<ref name="dZKO4" />. [[Lastekirjandus]]est on tuntud näiteks "[[Karupoeg Puhh]]" ja [[muinasjutt]] "[[Kolm karu]]". Eesti lastele on aidanud karusid tuttavamaks muuta "[[Karu-aabits]]" (1971), mille põhjal on valminud [[ETV]] lasteseriaal "[[Mõmmi ja aabits]]". Tuntud on ka "[[Karumõmmi unelaul]]". [[AS Kalev]] toodab [[Mesikäpp (kommid)|Mesikäpa komme]], šokolaadi ja küpsiseid.

</gallery>

 

* [[Karutantsitaja]]

* [[Jääkaru]]

 

{{viited|allikad=

<ref name="giXOx">[http://uudised.err.ee/index.php?06266535 Karud kolivad üha lääne poole] ERR, 23. november 2012</ref>

* Egle Vulla, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis], magistritöö, 2006

 

* [[Ulvar Käärt]]: [http://www.epl.ee/artikkel/457070 "Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust"] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2009

* Ulvar Käärt: [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=65305254 "Karud kolivad üha lääne poole"] Eesti Päevaleht, 23. november 2012

* [http://www.novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ "Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees"] Novaator, 21. mai 2013

 

[[Kategooria:Eesti imetajad]]