Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Jõgi moodustab [[Jaama (Illuka)|Jaama küla]] lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn [[Jaamaküla luhad]].
 
Narva jõe [[jõgikond|jõgikonna]] pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja [[Võrtsjärv]]e suubuvad jõed.
 
Narva jõkke suubuvad vasakkaldalt (lähtest suudme suunas) [[Jaama jõgi]] (pikkusega 15,4 kilomeetrit), [[Karoli oja]] (5,1), [[Tsiretoki oja]] (3,5), [[Permisküla peakraav]] (15,7), [[Gorodenka oja]] (21), [[Poruni jõgi]] (11,4), [[Gluboki peakraav]] (3,6), [[Mustajõgi]] (29), [[Tõrvajõgi]] (14,7) ja [[Kudruküla oja]] (8).
 
Paremkaldalt suubuvad Narva jõkke (lähtest suudme suunas) [[Vtroja jõgi|Vtroja]] ([[Trooja jõgi|Trooja]]) jõgi, [[Kašutška oja]], [[Tšerjomuhha jõgi]], [[Tragovosti jõgi|Tragovosti]] ([[Dragobosti jõgi|Dragobosti]]) jõgi, [[Zasseka jõgi]], [[Sjuga oja]] ([[Sügavoja]]), [[Krjuša jõgi|Krjuša]] ([[Kriuša jõgi]]) jõgi, [[Pljussa jõgi]] (281 kilomeetrit pikk) ja [[Rossoni jõgi|Rossoni]] ([[Rosona jõgi]]) jõgi (26 kilomeetrit pikk).
 
Narva linna kohal jaotab [[Kreenholmi saar]] (''Varesesaar'') jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub [[Narva juga]], millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, läänepoolse haru joa kõrgus on 3,5–4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses [[kärestik]]uline.
 
Jões on kokku kümmekond suuremat saart: [[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[Permisküla saar]], [[Kuningaküla saar]], Suursaar ja [[Väikesaar (Narva jõgi)|Väikesaar]], [[Raudsaar]], [[Kreenholm]] ning [[Kaunissaar]], lisaks veel arvukalt väiksemaid saari.
 
Jõe läänekaldal asub [[Narva]] linn, selle vastas idakaldal Vene pool [[Jaanilinn]] (vene keeles ''Ivangorod'').
[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]
 
[[Narva jõe ülemjooks]]u süvendamine. Veetaseme alandamiseks Narva jõel otsustati parandada väljavoolutingimusi jõe lähtes. Selleks plaaniti eemaldada [[liivamadalik]]ud, süvendada jõe ülemjooksu ja lähte kitsendamisega suurendada voolukiirust. 1928. aastal kinnitati süvendamistööde kaheosaline kava: [[Permisküla]] [[Permisküla kärestikud|kärestik]]e süvendamine ja [[Vasknarva]] liivamadaliku süvendamine koos nelja [[buun]]i rajamisega. Kavandatu pidi [[Peipsi järv]]e veetaset alandama 0,3 meetri võrra ning vähendama üleujutuspäevade arvu. Permisküla kärestikke süvendati 2,25 meetri võrra. Jõe põhjast
Seoses [[Narva hüdroelektrijaam]]a ehitusega aastal [[1956]] paisutati jõele [[Narva veehoidla]], mis ulatub Narvast [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] suudmeni.
eemaldati kivimassi koguses umbes 235 000 kuupmeetrini. Süvendustöid teostasid [[koppsüvendaja]] Hiiglane, kompressorlaev Puurija, kuus veopraami, kaks puksiirlaeva, millest üks kandis nime Hüva, ning neli puurimispontooni. [[Verhovski kärestikud|Verhovski kärestik]]e süvendati 2,25 meetri võrra 1,5 kilomeetri ulatuses. Vasknarvas süvendati Narva jõe lähtes asuvat liivamadalikku ning rajati selle ette kolm põiktammi ehk buuni (praegu mõõdetuna 660 m, 570 m, 220 m) ja üks voolusuunav tamm. 1934. aastaks jõuti süvendustöödega [[Permisküla]] ja [[Kakoloki saar]]e vahele <ref>[http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3608_3590.html Vasknarva muutunud rannad], [[Eesti Loodus]], 2010/12</ref> 1939. aasta sügiseks olid süvendustööd jõudnud Kakolokini. Süvendustööd kestsid kuni 1939. aasta sügiseni, mil [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]] need peatasid, osa Narva jõe ülemjooksust jäigi puhastamata.
[[File:Narva jõgi.jpg|thumb|Narva jõgi suurvee ajal]]
Seoses [[Narva hüdroelektrijaam]]a ehitusega aastal [[1956]] paisutati jõele [[Narva veehoidla]], mis ulatub Narvast [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] suudmeni. Narva veehoidla rajamisel uppusid mitmed [[Omuti kärestik]]est allavoolu jäävad madalamad saared ([[Vallisaar]] jt) [[Mustajõe]] juures.
 
Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi ([[Vana-)Liivimaa]] (18.–19. sajandil [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult [[Peterburi kubermang]]u. 1920–1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].
[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]
Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.–19. sajandil Venemaa [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult [[Peterburi kubermang]]u. 1920–1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].
 
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ''de facto'' idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).
 
Narva jõe järgi sai nime [[Narva kultuur]].
 
[[File:Narva jõgi.jpg|thumb|Narva jõgi suurvee ajal]]
==Pilte jõekaldalt==
<gallery>
54 381

muudatust