Kunda lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastab sellele Loode-Eestis [[Pakri kihistu]], milles on eristatud [[Kallaste kihistik|Kallaste]], [[Jägala kihistik|Jägala]], [[Suurupi kihistik|Suurupi]] ja [[Osmussaare kihistik]]ud. Põhja- ja Kesk-Eestis vastavad sellele [[Loobu kihistu]], milles eristatakse [[Ubari kihistik|Ubari]], [[Udria kihistik|Udria]], [[Nõmmeveski kihistik|Nõmmeveski]] ja [[Valgejõe kihistik]]ke, ning [[Sillaoru kihistu]] [[Voka kihistik]]. Lõuna-Eestis vastavad sellele aga [[Baldone kihistu]] ja [[Šakyna kihistu]]. Väljaspool Eestit eristatakse selles [[Tverečiuse kihistu]]t, [[Pivorai kihistu]]t, [[Juodupe kihistu]]t, [[Kronauce kihistu]]t, [[Obeliai kihistu]]t, [[Gilija kihistu]]t, [[Mikonysi kihistu]]t, [[Gindviliai kihistu]]t ja [[Bičinūai kihistu]]t. Lisaks kihistutele eristatakse selles eraldi veel [[Ziemeli kihistik|Ziemeli]] ja [[Šiupyliai kihistik]]ke. Lademe paksus Eestis on 0,1–20 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda punane või hall Holeni [[lubjakivi]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
Lademe [[avamusala]] on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]]l ja selle lähedastes [[jõeorg]]udes.<ref name="EE"/> Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> Eesti lääneosas on lade õhem, idaosas paksem.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 52</ref>
Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Väike-Pakri]]l, [[Osmussaare]]l, [[Toila]]s ja [[Ontika]]l.<ref name="EE"/>
| |||