Redaktsioon: 20. september 2019, kell 20:33 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎1. Jalaväepolk/rügement 1920–1940 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. september 2019, kell 21:42 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: \|ülemad= \|märkimisväärsed_ülemad= \|tähtpäevad=[[25. aprill]] 1917 }} '''1. Jalaväerügement''' (algselt '''1. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi\|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi\|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi\|sõjaväe]] kaadriväeosa asukohaga [[Narva]]s. {{Sisukord paremale}} [[1. ~~Eesti jalaväepolk\|1. Eesti polgu]]~~jalaväepolgu asutamise päevaks loeti 12. ([[vkj]])/25. aprill 1917, mil [[Venemaa Ajutine Valitsus\|Venemaa Ajutise Valitsuse]] [[Peeter Suure Merekindlus\|Tallinna merekindlus]]e staabis registreerusid [[1. Eesti jalaväepolk\|1. Eesti jalaväepolgu]] 16 eesti ohvitseri ja 13 sõdurit. ~~1924. aastal reorganiseeriti 1. jalaväe[[rügement]] 3-[[pataljon]]iliseks.~~ 1928. aasta sõjaväereformi käigus moodustati rügementide asemel [[üksikud jalaväepataljonid]], 1. jalaväerügement Narvas ja [[7. Jalaväerügement\|7.]]~~, [[Võru]]s ja [[Petseri]]s~~ olid aga juba rahuajal [[jalaväerügement\|jalaväerügemen]]did.▼ Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus staap, kolm [[pataljon]]i, sidekomando (neli [[jagu]]), pioneerikomando, suusk-jalgratturkomando (kolm jagu), ratsakomando (kaks jagu), töö[[kompanii]] (kaks rühma) ja ambulants, kokku 1713 meest ja 80 hobust. 1. Jalaväerügemendi koosseisu kuulus ka Eesti Vabariigi [[riigivanem]]a residentsi – [[Oru loss]]i garnison. 1. Jalaväerügemendi osad paiknesid Narva [[Narva Hermanni linnus\|Hermanni]] ja [[Jaanilinna linnus]]es Narva jõe mõlemal kaldal. Rügement likvideeriti 23.12.1940. aastal. ==Juhtkond ja koosseis== [[polkovnik]] [[Otto Heinze]], 1. Jalaväepolgu ülem, [[21. november]] [[1918]] – 24. oktoober 1919, 39. rida ⟶ 42. rida: {{Vaata\|1. Eesti jalaväediviis}}''i'' ''[[1. Eesti jalaväepolk]]'' ==1. ~~Jalaväepolk~~jalaväepolk Vabadussõjas== I [[pataljon]], ülem [[Karl Parts]] (– 30. november 1918); II pataljon, [[Oskar Luiga]] (2. detsember 1918 – ) III pataljon (vahiteenistuse korraldamiseks Tallinnas), hiljem kujunes Tallinna [[Vahipataljon]]iks. *13. rood, rooduülem: staabikapten [[Leonhard Krull]] IV pataljon formeeriti algselt [[2. jalaväepolk]]u määratud meestest, kes raudteeühenduse katkemise tõttu Tallinna ja Tartu vahel ei pääsenud 12.1918 oma väeossa. Polk võitles kogu Vabadussõja vältel Viru rindel. Koosseis jagunes 3 [[pataljon]]i (igaühes 4 [[rood]]u), lisaks õppe-, jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, side-, sapööri- ja komandandikomando ning töörood. {{Vaata\|Eesti Vabadussõda}}, ''[[Viru rinne]]'' ==1. jalaväepolk/rügement 1920–1940== Pärast Vabadussõja lõppu ~~dislotseerusid~~ja [[Tartu rahu]] sõlmimist koondati 1. jalaväepolk Narva-Jõesuusse, hiljem Narva. 1920. aasta osalise demobiliseerimise käigus muudeti senised [[pataljon]]id [[rood]]udeks, mis moodustasid ühe pataljoni, lisaks 1 [[kuulipildujarood]], õppe-, side-, sapööri-, komandandi-, ratsamaakuulajate, jalamaakuulajate ja pommipildurite [[Komando (sõjandus)\|komando]]d. 1. jalaväepolgu allüksused dislotseerusid [[Narva]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s. Sõja lõpule järgnenud demobiliseerimise tulemusel vähenes [[polk]] [[pataljon]]i suuruseks ning 1920. aasta novembrist oli ~~polgu~~1. jalaväepolgu dislotseerumikoht Narva [[Narva Hermanni linnus\|Hermanni]] ja [[Jaanilinna linnus]]. 1921. aastal liideti jalaväepolguga demobiliseerimise tulemusel [[9. Üksik Jalaväepataljon\|9. jalaväepolgu]] ja seejärel asendati [[4. Jalaväepolk\|4. jalaväepolgu]] vähendatud isikkoosseisuga pataljonid ~~polgu~~1. ~~III~~jalaväepolgu ~~ja IV~~III pataljoniks. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk\|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. Polk [[Eesti piirivalve ajalugu\|täitis kuni 1923. aastani]] [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond\|piirivalve]] ülesandeid. 1923. aastal formeeriti olemasolevatest pataljonidest juurde 2. pataljon, rügemendi koosseisu kuulus I, II ja IV pataljon. 1924 kehtestatud uute koosseisudega loodi III pataljon, samal ajal viidi IV pataljon [[3. jalaväerügement\|3. jalaväerügemen]]di koosseisu. 1924. aastal reorganiseeriti 1. jalaväe[[rügement]] 3-[[pataljon]]iliseks. ▲1924. aastal reorganiseeriti 1. jalaväe[[rügement]] 3-[[pataljon]]iliseks. 1928. aasta sõjaväereformi käigus moodustati rügementide asemel [[üksikud jalaväepataljonid]], 1. jalaväerügement Narvas ja [[7. Jalaväerügement\|7.]], [[Võru]]s ja [[Petseri]]s olid aga juba rahuajal [[jalaväerügement\|jalaväerügemen]]did. 1928. aasta sõjaväereformi käigus moodustati rügementide asemel [[üksikud jalaväepataljonid]], 1. jalaväerügement Narvas ja [[7. Jalaväerügement\|7.]], [[Võru]]s ja [[Petseri]]s olid aga juba rahuajal [[jalaväerügement\|jalaväerügemen]]did. [[1928]]. aastal asutas rügement [[polügoon]]i ja suvelaagri [[Kurtna (Alutaguse)\|Kurtna]]l (praegu [[Ida-Viru maakond\|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald\|Alutaguse vallas]]). Pärast 1934. aastat asus 1. jalaväerügemendi üks kompanii ja ratsakomando [[Oru loss]]is, [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]]i suveresidentsis. [[Jaanilinna linnus]]es asus [[1. diviis]]i väeosade õppekompanii, 5. ja 6. kompanii, suusk-rattur komando. ja rk kompanii. ==Vaata ka==

1. Jalaväerügement: erinevus redaktsioonide vahel