Redaktsioon: 20. september 2019, kell 20:00 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. september 2019, kell 20:22 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Iwangorod.jpg\|thumb\|Jaanilinna vapp 17. sajandist]] [[Pilt:Ivangorod-2008-1.jpg\|thumb\|Jaanilinna linnus (vaade Narvast)]]▼ [[Pilt:Jaanilinna-linnus.jpg\|thumb\|Jaanilinna linnus (vaade Narvast)]] ▼ '''Jaanilinna linnus''' ([[soome keel\|soome]] ''Iivananlinna'', [[vene keel\|vene]] ''Ивангородская крепость'') on [[linnus]] [[Ingeri]]maal [[Narva jõgi\|Narva jõe]] paremal kaldal [[Jaanilinn]]as. Linnuse nimi pärineb [[Moskva Suurvürstiriik\|Moskva suurvürstilt]] [[Ivan III]]-lt, kes alustas [[1492]]. aastal [[Liivi Ordu]] [[Narva Hermanni linnus]]e vastu oma linnuse rajamist. ==Ajalugu== Võimalik, et esimese linnuse Narva jõe paremale kaldale ehitas juba [[Taani]]. Tõenäoliselt oli see puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus nagu [[Toompea linnus\|Tallinna Toompea esimene taanlaste linnus]]ki. Selle jäänuseid otsiti 1960.–1970. aastate väljakaevamistel praegusest linnusest, kuid ei leitud midagi. Võimalik, et linnus asus hoopis ida pool Keldrimäel, sest sealt oli jõeületuskohta kergem kaitsta idapoolsete rünnakute eest. [[Novgorod]]i väed hävitasid üsna varsti taanlaste esimese linnuse. ▲[[Pilt:Ivangorod-2008-1.jpg\|thumb\|Jaanilinna linnus (vaade Narvast)]] [[File:Ivangorodin linnoitus.jpg\|pisi\|left\|Jaanilinna linnus 1616. aastal]]▼ ▲[[Pilt:Jaanilinna-linnus.jpg\|thumb\|Jaanilinna linnus (vaade Narvast)]] Moskvalaste esimeses ehitusjärgus oli linnuses kivist ruudukujulise põhiplaaniga ja ruudukujuliste nurgatornidega [[tsitadell]], kivist [[Nikolai kirik Jaanilinnas\|Nikolai kirik]] ja ülejäänud linnus oli tõenäoliselt puidust. [[Rootsi]] vallutas linnuse [[Moskva-Rootsi sõda 1495–1497\|Moskva-Rootsi 1495.–1497. aasta sõja]] käigus 1496. aastal ja põletas selle maha. Linnust üritati müüa [[Liivi Ordu\|Liivi ordu]]le, kuid tehing ebaõnnestus. Rootslased tõmbusid Soome lahe põhjakaldale tagasi. ▲[[File:Ivangorodin linnoitus.jpg\|pisi\|Jaanilinna linnus 1616. aastal]] Moskvalased ehitasid linnuse uuesti üles. Teises ehitusjärgus (1496–1498) lisandus senise tsitadelli kaguküljele kivist korrapäratu ristküliku kujuline [[Jaanilinna linnuse Suur Bojaarilinn\|Suur Bojaarilinn]], millel oli kuus suurt torni (neist 2 ~~väravatorni~~[[väravatorn]]i). Kolmandas ehitusjärgus (1507–1509) lisandusid kivist [[Jaanilinna linnuse lääne-eeslinnus\|lääne-]] ja [[Jaanilinna linnuse põhja-eeslinnus\|põhja-eeslinnus]]. Suurde Bojaarilinna ehitati kivist [[Jumalaema Uinumise peakirik Jaanilinnas\|Jumalaema Uinumise peakirik]]. 16. rida ⟶ 19. rida: Neljandas ehitusjärgus (1556) lisandus põhja-eeslinnuse põhjaküljele kivi-muldkindlustis [[Jaanilinna linnuse Bojaarivall\|Bojaarivall]]. Väiksemaid kindlustisi lisandus 16. sajandi esimesel poolel. Linnuse kõrvale kujunes paari aastakümnega asula. Venelased vallutasid ~~Liivi~~[[Liivimaa Ordu]] käest Narva linna 1558. aastal. Esimest korda olid Narva ja Jaanilinna linnus ühe valitseja käes ja moodustasid ühise kindlusehitiste kompleksi. Linnuse põhja-eeshoovi loodekülge ehitati [[Jaanilinna värav]] (1558). Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti [[1581]]. aastal, kuid [[1590]]. aastal võtsid venelased selle tagasi ja [[Täyssinä rahu]]ga 1595. aastal jäi Jaanilinn Venemaale. Uuesti vallutasid rootslased Jaanilinna [[1612]]. aastal. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] andis Jaanilinnast ida poole tekkinud asulale 1617. aastal linnaõigused, kuid [[1649]]. aastal liideti Jaanilinn [[Narva]]ga ja kuni jaanuarini [[1945]] kuulus Jaanilinn Narva koosseisu. ▼ ▲Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti [[1581]]. aastal, kuid [[1590]]. aastal võtsid venelased selle tagasi ja [[Täyssinä rahu]]ga 1595. aastal jäi Jaanilinn ~~Venemaale~~Venemaa [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigi]]le. Uuesti vallutasid rootslased Jaanilinna [[1612]]. aastal. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] andis Jaanilinnast ida poole tekkinud asulale 1617. aastal linnaõigused, kuid [[1649]]. aastal liideti Jaanilinn [[Narva]]ga ja kuni jaanuarini [[1945]] kuulus Jaanilinn Narva koosseisu. Narva oli aga [[Läänemereprovintsid]]e [[Rootsi Ingeri]] [[Ingerimaa kuberner]]i residents (1651–1706). Pärast Narva langemist [[1704]]. aastal vallutasid venelased ka Jaanilinna. Järgnevalt kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk Peterburi kubermangu koosseisu.▼ ▲Pärast Narva langemist [[Põhjasõda Eesti alal\|Põhjasõjas]] [[1704]]. aastal vallutasid venelased ka Jaanilinna. Järgnevalt kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk [[Peterburi ~~kubermangu~~kubermang]]u koosseisu. [[File:Narva fort.jpg\|pisi\|left\|Jaanilinna ja Narva [[Venemaa Keisririik\|Venemaa keisririi]]gi ajal]] Jaanilinn ühendati Eestiga ([[Eestimaa kubermang]]uga) [[1917]]. aastal. Sakslased vallutasid Jaanilinna [[1918]]. aasta veebruaris, kuid sama aasta novembris langes linnus punavägede kätte. Jaanuaris [[1919]] läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) [[Eesti\|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]]lepingus ([[1920]]).

Jaanilinna linnus: erinevus redaktsioonide vahel