Jaanilinna linnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
24. rida:
Jaanilinn ühendati Eestiga ([[Eestimaa kubermang]]uga) [[1917]]. aastal. Sakslased vallutasid Jaanilinna [[1918]]. aasta veebruaris, kuid sama aasta novembris langes linnus punavägede kätte. Jaanuaris [[1919]] läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]]lepingus ([[1920]]).
Linnuses paiknes Eesti Vabariigi ajal
Linnusesse ehitati 1938. aastal [[suurtükk|suurtüki]]patarei. Selle jaoks ehitati kaks [[raudbetoon]]alusega kohakindlat positsiooni Vene 1876/77. aasta mudeli 9-tollise (229 mm) [[mortiir]]i jaoks, üks raudbetoonalusega kohakindel positsioon 75 mm kiirlaskekahuri jaoks ja laskemoonaladu.
Kõik ehitised on praegu alles. Üks (lõunapoolne) mortiir on ka oma algses kohas ja on seega '''ainus''' säilinud Eesti Vabariigi suurtükk oma algsel positsioonil. Vene allikates on selle mortiiri nimi "1891. aasta [[haubits]]" (ilmselt konkreetse
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt [[1940]]. aastal säilis Jaanilinn Eesti osana. Linnus sai olulisel määral kannatada [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Pärast teistkordset okupeerimist [[1944]]. aasta juulis eraldasid Nõukogude võimud jaanuaris [[1945]] Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle [[Vene NFSV]] [[Leningradi oblast]]i koosseisu ning andsid Jaanilinnale [[1954]]. aastal eraldi linna õigused.
|