|
'''Räim''' ehk '''läänemere heeringas''' (''Clupea harengus membras'') on [[atlandi heeringas|atlandi heeringa]] [[alamliik]], kes elab [[Läänemeri|Läänemeres]].
Tavaline räim toitub [[plankton]]ist. Hiidräim on [[röövkala]] ja sööb sageli [[ogalik]]ke.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 99</ref>
Räim koeb kõval, kivisel või [[kruus]]asel põhjal 2–20 m sügavusel.<ref name="Loomade elu" />
[[22. veebruar]]il [[2007]] kuulutati räim [[Eesti rahvuskala]]ks.<ref name="kalateebhead">[http://www.kalateebhead.ee/?id=34&SID=bbaeef676c2ccd49ee8d86e06299f78b Eesti rahvuskala on räim.] Kala Teeb Head</ref>
== Välimus ==
Tavaliselt kaaluvad räimed veidi üle 20 g.<ref>[http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/PM-R_ime_ja_kilu_positsioneerimine.pdf Räime ja kilu positsioneerimine võrreldes teiste kalaliikidega]. (Juuli 2009) Toidu- ja Fermantsioonitehnoloogia Arenduskeskus.</ref>
Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem [[selgroolüli]]de arv. Räimel on neid 54–57.<ref name="Loomade elu" />
*
== Elupaigad ==
Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime[[asurkond]]a: [[Liivi laht|Liivi lahe]] räime, Läänemere kirdeosa avamereräime ja [[Soome laht|Soome lahe]] räime. <ref name="Euroopa" /> Kuna mõni asurkond [[kudemine|koeb]] varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka [[kevadräim]]e ja [[sügisräim]]e, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.
Räim on kohastunud eluks [[riimvesi|riimvees]] ja suudab kohati elada isegi [[magevesi|magevees]], näiteks mõnes [[Rootsi]] [[järv]]es.<ref name="Loomade elu" />
== Räimed tööstuses ==
Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Räime püütakse tavaliselt ranna lähedalt [[seisevvõrk]]ude ja [[seisevnoot]]adega.<ref name="Loomade elu" />
Rohkem kui pool saagist läheb [[konserv]]ide valmistamiseks ([[sprotid]] õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime [[marineerimine|marineeritakse]], [[suitsutamine|suitsutatakse]], [[praadimine|praetakse]] või [[küpsetamine|küpsetatakse]] [[hapukoor]]e ja [[till]]iga.
[[1954]]–[[1956]] prooviti räime aklimatiseerida [[Araali meri|Araali merre]]. Kolm aastat peale marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärineb. Räim sõi vähikesi (''[[Diaptomus]]'' ja ''[[Dikerogammarus]])'', kuid siiski hakkas räimede arvukus tunduvalt vähenema. Toidupuuduse, vaenlaste ja toidukonkurentide rohkuse tõttu ei tekkinudki Araali meres töönduslikku räimevaru.<ref name="Loomade elu" /> Väikesearvuline räimepopulatsioon elab [[Väike-Araal]]is ka praegu.<ref name="Jiaguo" />yeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeet
== Räim nimena ==
Tallinnas [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] asumis on [[Räime tänav]]. Tänav ulatub [[Kakumäe tee]]lt [[Tiskre oja]]ni ja sealt edasi mööda ojakallast [[Kakumäe laht|Kakumäe lahe]] äärde.
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Euroopa">P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad". Tõlkinud [[Tiit Raid]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2006, lk. 82</ref><ref name="kalateebhead">[http://www.kalateebhead.ee/?id=34&SID=bbaeef676c2ccd49ee8d86e06299f78b Eesti rahvuskala on räim.] Kala Teeb Head</ref>
<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 99</ref>
<ref name="Jiaguo">Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.</ref>
}}
== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
* Tiit Raid: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2440 "Mõnda räimest, meie rahvuskalast"] [[Eesti Loodus]], juuli 2008
* [http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr13/kala.htm Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis]
* [http://www.fishbase.org/Summary/FamilySummary.cfm?ID=43 FishBase info for Clupeidae]
* [http://www.fmnh.helsinki.fi/users/haaramo/Metazoa/Deuterostoma/Chordata/Actinopterygii/Clupeiformes/Clupeidae.htm Miko's Phylogeny Archive]
* [http://www.ekspress.ee/viewdoc/2C634B269F39C3DAC225728F0065399D Räim] Eesti Ekspress, 1. märts 2007.
* [http://www.epl.ee/artikkel/453534 R nagu Räim suure tähega] EPL, 31. detsember 2008
* [http://kala.elfond.ee/ KALA!], ühismäng 2 milj tonnise räimevaru kasutamisest Läänemerel
[[Kategooria:Heeringlased]]
| 