Scoutspataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
56. rida:
Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr 2|KRSR nr 2]] dessantmeeskonnaks ning osales pealetungilahingutes [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal.
 
Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber. 1922. aasta suvel formeeriti [[Tallinna Vahipataljon]]ist, Scoutspataljonist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel, [[10. jalaväepolk]]. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.
Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber; kuni 1928. aasta oktoobrini käis algne rügement paljude ümberkorralduste tõttu läbi mitme väeosa koosseisust üksiku kompanii ja pataljonina. 1928. aasta sügisel formeeriti Scouts Üksik Jalaväe Pataljon, mille ülema kohusetäitja kolonelleitnant E. Jürmann tõstatas Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/>
 
[[10. jalaväerügement|10. jalaväerügemendi]] likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:
27. märtsil 1934. aastal asutasid Tallinnas Kaitseliidu Tallinna Maleva majas Kaarli tänav 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel Friedrich-Karl Pinka, kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 Hirvelaan) ja Johannes Animägi eestvedamisel [[Selts Scouts Rügement]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts Üksiku Jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts Scouts Rügement tegutses 1934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle [[Riigiarhiiv]]ile (seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9).
*Kalevi pataljonist — [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]],
*Scoutspataljonist — ''Scouts üksik jalaväepataljon'',
*III pataljonist — [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. üksik jalaväepataljon]].
 
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud [[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igassse kompaniissse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.
 
Hiljem formeeriti Scoutsrügementi veel mitu korda ümber; kuni 1928. aasta oktoobrinisügisel, käis algne rügement paljude ümberkorralduste tõttu läbi mitme väeosa koosseisust üksiku kompanii ja pataljonina. 1928. aasta sügiselkui formeeriti Scouts Üksik Jalaväeüksik Pataljonjalaväepataljon, mille ülema kohusetäitja kolonelleitnant E. Jürmann tõstatas Scouts-väeosa Vabadussõja ajaloo koostamise küsimuse. Selleks moodustati alles 1931. aasta sügisel Pataljoni Ajaloo Komisjon ja komisjoni liikmeina määrati ajalugu koostama leitnandid Võting ja Elken. Pärast eeltööde tegemist jäeti ajalugu koostama üksnes [[Aarne Võting]].<ref name="digar.ee"/>
 
27. märtsil 1934. aastal asutasid Tallinnas Kaitseliidu Tallinna Maleva majas Kaarli tänav 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel Friedrich-Karl Pinka, kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 Hirvelaan) ja Johannes Animägi eestvedamisel [[Selts Scouts Rügement]], mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja [[Ajalooraamat "Scouts Rügement Vabadussõjas"|ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas"]], mille ametlikuks koostajaks oli seltsi poolt määratud leitnant [[Aarne Võting]], kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts Üksikuüksik Jalaväepataljonigajalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi otseseks järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts Scouts Rügement tegutses 1934–1940, selle esimees oli kõik need aastad [[Friedrich-Karl Pinka]], selts likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle [[Riigiarhiiv]]ile (seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9).
 
Scoutspataljon taasloodi valitsuse otsusega [[29. märts]]il [[2001]].