Malta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
123. rida:
[[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|pisi|Ħaġar Qimi megaliitehitis]]
Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] Maltas toiminud kultuur püstitas [[
Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltasse oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi. Pärast [[Teine Puunia sõda|teist Puunia sõda]] [[218 eKr]] sattusid Malta saared Rooma riigi valdusse, kes nimetas koloonia Melitaks, kuid alal säilis [[puunia kultuur]]i mõju. [[1. sajand]]il sattus laevahuku järel saartele apostel [[Paulus]], kes viibis Maltas 3 kuud. [[Rooma keiser]] [[Hadrianus]] andis Malta linnadele municipiumi staatuse. [[395]]–[[454]] kuulus Malta [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]], 454–[[464]] [[vandaalid]]ele ja 464–[[533]] [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigile]]. 533 vallutas saared [[Bütsants]]i väepealik [[Belisarius]]. [[870]] vallutasid saared [[araablased]] ja [[11. sajand]]il asustati Maltasse moslemeid [[Sitsiilia emiraat|Sitsiilia emiraadist]]. [[1091]] vallutasid saare [[normannid]], kes muutsid Malta [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] osaks. [[Sitsiilia kuningas]] [[Tancred]] lõi Malta krahvi tiitli. Kui Sitsiilia kuningriigis said võimule [[Hohenstaufenid]], kuulus Malta Püha [[Saksa-Rooma keisririik]]i ja sai markkrahvkonnaks. [[1249]] sätestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], et Maltas elavad moslemid peavad vastu võtma ristiusu või nad aetakse saarelt välja. Malta kuulus [[1282]]–[[1409]] [[Barcelona krahv]]idele ning 1409. aastast [[Aragóni kroon]]ile ja Aragóni printsidele läks üle Malta krahvi tiitel. Aragóni ajal loodi Maltas kohalik [[aadel]]kond.
| |||