Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
106. rida:
'''Esimene maailmasõda''' ('''I maailmasõda'''; tuntud ka kui ''Suur ilmasõda'', ''[[Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks]]'' ja ''I saksa sõda'') oli [[Euroopa]]s puhkenud [[maailmasõda]], mis kestis [[1914]]. aasta [[28. juuli]]st [[11. november|11. novembrini]] [[1918]]. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja.<ref>Keegan 1998, lk 8.</ref><ref>Bade & Brown 2003, lk 167–168.</ref> See oli ka [[Sõdade loend hukkunute arvu järgi|ajaloo üks ohvriterohkemaid konflikte]]:<ref name="Will307" /> [[Esimese maailmasõja inimohvrid|sõjategevuse tagajärjel]] hukkus üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku, kuid lisaks suri sõja käigus toime pandud [[genotsiid]]ide ja 1918. aasta puhkenud [[Hispaania gripp|Hispaania gripi pandeemia]] tõttu veel umbes 50–100 miljonit inimest.
 
Sõjas osalesid kõik maailma [[suurvõim]]ud,<ref>Willmott 2003, lk 10–11.</ref> kes jagunesid vastavalt [[Esimese Maailmasõja liitlasväed|liitlasteks]] ([[Kolmas Prantsuse Vabariik|Prantsusmaa]], [[VeneVenemaa Keisririik|Venemaa]] ja [[Briti impeerium|Suurbritannia]] sõjaline liit [[Antant]]) ning [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] juhitud [[Keskriigid|Keskriikideks]]. Kuigi Itaalia oli 1882. aastast olnud [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] liige, ei ühinenud ta maailmasõja puhkedes keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.<ref>Willmott 2003, lk 15</ref> Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid: liitlastega ühinesid näiteks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], [[Jaapani keisririik|Jaapan]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Keskriikidega [[Osmanite riik]] ja [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]].
 
Sõja päästis valla 28. juunil 1914 [[Sarajevo]]s asetleidnud [[Austria ertshertsog Franz Ferdinadi atentaat|atentaat]] [[Franz Ferdinand|Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi]] vastu, mille pani toime [[Jugoslavism|Jugoslaavia natsionalist]] [[Gavrilo Princip]]. Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale [[ultimaatum]]i, mis tekitas ka Euroopas [[Juuli kriis|diplomaatilise kriisi]].<ref>Taylor 1998, lk 80–93</ref><ref>Djokić 2003, lk 24</ref> Serbia ei nõustunud ultimaatumi tingimusi täitma, mistõttu kuulutas 28. juulil Austria-Ungari Serbiale sõja. Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid, hiljem levis konflikt edasi üle maailma.