Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ditto
PResümee puudub
104. rida:
}}
}}
'''Esimene maailmasõda''' ('''I maailmasõda'''; tuntud ka kui ''Suur ilmasõda'', ''[[Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks]]'' ja ''I saksa sõda'') oli [[Euroopa]]s puhkenud [[maailmasõda]], mis kestis [[1914]]. aasta [[28. juuli]]st [[11. november|11. novembrini]] [[1918]]. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, mis tegi sellest ühe ajaloo suurima sõja.<ref>Keegan 1998, lk 8.</ref><ref>Bade & Brown 2003, lk 167–168.</ref> See oli ka [[Sõdade loend hukkunute arvu järgi|ajaloo üks ohvriterohkemaid konflikte]]:<ref name="Will307" /> [[Esimese maailmasõja inimohvrid|sõjategevuse tagajärjel]] hukkus üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku, kuid lisaks suri erinevate sõja käigus toime pandud [[genotsiid]]ide ja 1918. aasta puhkenud [[Hispaania gripp|Hispaania gripi pandeemia]] tõttu veel umbes 50–100 miljonit inimest.
 
Sõjas osalesid kõik maailma [[suurvõim]]ud,<ref>Willmott 2003, lk 10–11.</ref> kes jagunesid vastavalt [[Esimese Maailmasõja liitlasväed|liitlasteks]] (põhines [[Kolmas Prantsuse Vabariik|PrantsusmaastPrantsusmaa]], [[Vene keisririikKeisririik|VenemaastVenemaa]] ja [[Briti impeerium|SuurbritanniastSuurbritannia]] koosnevalsõjaline liit [[Antant|Antandil]]) ning [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] juhitud [[Keskriigid|Keskriikideks]]. Kuigi ka Itaalia oli 1882. aastast olnud [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] liige, ei ühinenud ta maailmasõja puhkedes keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.<ref>Willmott 2003, lk 15</ref> Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid: liitlastega ühinesid näiteks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]], [[Jaapani keisririik|Jaapan]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Keskriikidega [[Osmanite riik]] ja [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]].
 
Sõja päästis valla 28. juunil 1914 [[Sarajevo]]s asetleidnud [[Austria ertshertsog Franz Ferdinadi atentaat|atentaat]] [[Franz Ferdinand|Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi]] [[Austria ertshertsog Franz Ferdinadi atentaat|atentaat]]vastu, mille pani toime [[Jugoslavism|Jugoslaavia natsionalist]] [[Gavrilo Princip]]. Atentaadi tagajärjel esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatiumi[[ultimaatum]]i, mis tekitas ka Euroopas [[Juuli kriis|diplomaatilise kriisi]].<ref>Taylor 1998, lk 80–93</ref><ref>Djokić 2003, lk 24</ref> Serbia ei nõustunud ultimaatiumiultimaatumi tingimusi täitma, mistõttu kuulutas 28. juulil Austria-Ungari Serbiale sõja. Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid, hiljem levis konflikt edasi üle maailma.
 
29. juulil kuulutas Venemaa Serbia toetuseks välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsiooni väljakuulutamine 30. juulil. 31. juulil alustasid üldmobilisatsiooni Saksamaa ja Austria-Ungari. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. Olles [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]] oli nelikümmend aastat tagasi toimunud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud [[Elsass-Lotring]]i Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotusest ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetusekst 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. juulil sõja.