Karl Popper: erinevus redaktsioonide vahel

Popper sündis [[Austria-Ungari]] [[pealinn]]as [[Viin]]is jõukas ja haritud [[juudid|juudi]] [[keskklass]]i perekonnas. Tema vanemad olid [[advokaat]] Simon Siegmund Carl Popper (Viini liberaalse linnapea [[Raimund Grübl]]i lähedane kaastööline) ja Jenny Popper (sündinud Schiff). Simon Siegmund oli pärit [[Praha]]st, tema ema esivanemad pärinesid [[Sileesia]]st ja [[Ungari]]st. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent [[Bruno Walter]]. Isa huvitus antiigist ja filosoofiast ning pani aluse Karli huvile ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu<ref name="stan" />. Ema süstis pojasse nii suure muusikahuvi, et ta vahepeal kaalus elukutseliseks muusikuks hakkamist<ref name="stan" />. Hiljem inspireeris muusikaarmastus tema mõtlemist ja ilmnes dogmaatilise ja kriitilise mõtlemise vahekorra tõlgenduses, arusaamas objektiivsuse ja subjektiivsuse erinevusest ning vaenulikkuses historitsismi vastu, sealhulgas muusika progressiivsuse kontseptsiooni vastu<ref name="stan" />.Kodust õhkkonda on Popper nimetanud otsustavalt raamatulikuks (''decidedly bookish'')<ref name="stan">[[Stephen Thornton]]. [https://plato.stanford.edu/entries/popper/ Karl Popper], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], 2018.</ref>.

Karl Popper õppis reaalgümnaasiumis, kus ta ei olnud õpetamisega rahul<ref name="stan" />. Pärast mitu kuud kestnud haigust, mille tõttu ta ei saanud koolis käia, tuli ta koolist ära ja hakkas 1918 õppima [[Viini ülikool]]is, sinna formaalselt astumata<ref name="stan" />. Vastava eksami tegi ta alles nelja aasta pärast<ref name="stan" />. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli "[[punane Viin|punase Viini]]" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige [[pedagoogika]] küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult [[kommunism|kommunist]]. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu [[Ruth Fischer]], [[Hanns Eisler]], [[Paul Lazarsfeld]], [[Oskar Kokoschka]], [[Adolf Loos]], [[Arnold Schönberg]] ja [[Rudolf Serkin]].

Aastal [[1928]] sai ta [[filosoofiadoktor]]i kraadi. Väitekirja teema oli matemaatiline, tema juhendaja oli psühholoog ja keeleteoreetik [[Karl Bühler]]. Doktorieksami teiseks aineks valis ta algselt muusikaajaloo<ref name="stan" />. Aastal [[1929]] sai ta õiguse [[põhikool]]is [[matemaatika]]t ja [[füüsika]]t õpetada. Aastatel [[1930]]–[[1936]] töötas ta õpetajana.