Karl Popper: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida:
Popper väitis vastu, et ilma [[teooria]]ta pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab [[kirjeldus]] mingit [[kirjelduskeel]]t, mis põhineb teatud [[klassifikatsioon]]il, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese [[ontogenees]]iga. [[Vana-Kreeka]]s tekkis teadus [[mütoloogia|mütoloogilise]] maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog).
 
Teiseks esitas Popper vastuväite [[induktsiooniprintsiip|induktsiooniprintsiibile]], mis mõningate induktsionistide arvates [[õigustus (filosoofia)|õigustab]] [[induktiivne järeldamine|induktiivset järeldamist]]. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib [[vigane ring]], sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib [[lõputu regress]]. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on [[aprioorsus|aprioorne]], siis on induktsiooniprintsiibi aluseks [[pime usk]]. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. AnaloogilisteAnaloogsete argumentidega kritiseeris ta ka [[looduse ühetaolisus|looduse ühetaolisus]]e printsiipi. Erinevalt [[Bertrand Russell]]ist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib [[oletused ja ümberlükkamised|oletuste ja ümberlükkamiste]] printsiibil.
 
===Oletused ja ümberlükkamised===