Süsihappegaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
K
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 195.250.188.51 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi PikseBot.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
[[Pilt:Carbon-dioxide-3D-vdW.svg|pisi|Süsinikdioksiid]]
[Hhvxf
[[Pilt:Carbon-dioxide-2D-dimensions.svg|pisi|Süsinikdioksiid]]
'''Süsihappegaas''' ehk '''süsinikdioksiid''' ('''CO<sub>2</sub>''') on [[süsinik]]u stabiilseim [[oksiid]], mille [[molekul]] koosneb ühest süsiniku ja kahest [[hapnik]]u [[aatom]]ist, mis on [[kovalentne side|kovalentselt]] seotud süsiniku aatomiga.
 
Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste [[keemiline ühend|ühendite]] [[kuumutamine|kuumutamisel]] piisava hulga hapnikuga, samuti [[hingamine|hingamisel]].
 
[[Taimed]], [[vetikad]] ja [[tsüanobakterid]] seovad süsihappegaasi, [[vesi|vett]] ja [[valgus]]t [[fotosüntees]]i käigus, et toota [[süsivesik]]utest [[energia]]t. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik. Pimedas fotosünteesi ei toimu, sellepärast kasutavad taimed pimedas vähe süsihappegaasi. Süsihappegaas on põlemise kõrvalsaadus, mis eraldub näiteks [[vulkaanipurse]]tel ja kuumaveeallikatest ehk [[geiser|geisritest]]. Süsihappegaasi eraldub ka [[karbonaatne kivim|karbonaatsete kivimite]] lõhustumisel.
 
Enne kui inimtegevus hakkas hulgaliselt süsihappegaasi [[atmosfäär]]i paiskama, muutus süsinikdioksiidi kontsentratsioon vastavalt [[kliima]] muutumisele. See töötas vastu teistele muutustele, näiteks neile, mida põhjustasid [[orbitaaltsükkel|orbitaaltsüklid]]. Põhjapoolkera kevade ja suve ajal süsihappegaasi kontsentratsioon väheneb, sest taimed kasutavad seda rohkem, ning tõuseb sealse sügise ja talve ajal, kui taimed on puhkeolekus, surevad ja lagunevad<ref name="g4X7m" />.
 
Süsihappegaasi [[kolmikpunkt]]i [[rõhk]] on suurem [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhust]]. Atmosfäärirõhul [[sublimatsioon|sublimeerub]] süsihappegaas [[temperatuur]]il −78&nbsp;°C. Kõrgemal rõhul see sulab: [[kriitiline punkt]] on 31&nbsp;°C ja 73 atmosfääri. Süsihappegaas vedeldub alles 520 kPa rõhu juures. Tahkes olekus süsihappegaasi nimetatakse [[kuivjää]]ks.
 
Süsihappegaas lahustub vees mõõdukal määral. Lahused on happelised [[süsihape|süsihappe]] sisalduse tõttu, mis tekib süsihappegaasi ja vee [[keemiline reaktsioon|reaktsioonil]]:
 
H<sub>2</sub>O + CO<sub>2</sub> = H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>.
 
Süsihappegaasi leidub ka [[õhk|õhus]]. [[Maa (planeet)|Maa]] atmosfääris on seda 0,039%.
 
Suures kontsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Õhk, mille koostises on 1% süsihappegaasi, teeb mõned inimesed uimaseks, 7–10% kontsentratsioon põhjustab [[peapööritus]]t, [[peavalu]], nägemis- ja kuulmishäireid ning mõne minuti või tunni jooksul teadvusekaotust<ref name="Y4s6a" />.
 
Süsihappegaas on [[kasvuhoonegaas]], sest laseb läbi [[nähtav valgus|nähtavat valgust]], aga neelab [[infrapunakiirgus]]t.
 
== Keemilised ja füüsikalised omadused ==