Arutelu:Adsele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
21. rida:
:::''Jah, oma arvamus tuleb viia minimaalseks, kuid millestki midagi peame me ometi arvama, eriti kui 1+1=2.'' Minu silmis põhiprobleem hetkel ongi see, et oma arvamus pole kaugeltki miinimumini viidud. Kui ajaloolased pole Adselest pikemalt kirjutanud, siis vastavalt Vikipeedia reeglitele peame leppima, et see artikkel jääb lühikeseks ja kõiki erinevaid seisukohti ei saa ühtseks ladusaks jutuks siduda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. august 2019, kell 18:34 (EEST)
:::''... lähiajal lisan ka kaardimaterjali''. Kuna olen ise ka kaarte teinud ja tean, et see võib aeganõudev olla, siis arutaks ehk enne läbi, mis sinna tuleb ja kas see ei sisalda originaaluurimusi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. august 2019, kell 18:34 (EEST)
:::; Nõus! Kirjutan kaardimaterjali koha pealt eraldi.([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 16. september 2019, kell 23:51 (EEST)) Mul on kuri kahtlus, et ürikus mainitud Berezne ja Pornuwe ei asunud mitte Lõuna-Atseles vaid hoopis Põhja-Atseles, olid vaidlusalused territooriumid Pihkvaga. Pornuweks on minu teada mõnes ladina ürikus samastatud Pihkvaga, mille nimi siis on kandunud üle ka linnalähedasele piirkonnale. On teada, et Riia piiskop üritas korduvalt Pihkvat enda võimu alla saada; kuna see aga ei õnnestunud, siis üritati endale haarata võimalikult rohkem maid Pihkvale lähemal. Pornuweks paigutuks siis hilisem Setumaa. (Ka seal vahetus Atselega seotud läänemeresoome rahvastik suures osas uusajal sõdade, nälja ja katku tulemusel slaavi päritolu rahvastiku vastu.) Keskaja lõpus on Rooma või Riia kirikuringkondades nenditud, et Pihkva (Pornuw) allutamise eesmärk jäi saavutamata. Bereznet on üritatud tõlgendada, kui kaasikumetsarikast kohta (Berjoza - kask), kuid vene uurijad on sealse viki andmetel tõlgendanud seda kui Kaldaäärset (Bereg). Berezje küla ja minu teada ka kunagine vald asub Peipsi ja Pihkva järve ühendava Lämmijärve ääres selle läänekaldal. Baltisaksa uurijad on paigutanud sinna Valgatabalve kihelkonna (või väikemaakonna). Berezne laiemas tähenduses oleks siis "kaldaäärne ja selle tagamaa" ning samastuks Valgatabalvega. Berezne ja Pornuw aga oleksid, kui Pihkvale lähimate piirkondade slaavipärased nimetused. (Setumaa ja Atselele lähema osa Vana-Võrumaa kultuuriline sarnasus ilmneb samuti H. Valgu Siksälä uurimuses.) Ka jaotub tollane Lõuna-Atsele piirkond veel tänapäevalgi asustus- ja põllumajandusmaade paiknemise järgi enamvähem kaheks metsade ja soodega eraldatud territooriumiks. Idapoolne on seotud Abrene nimega, läänepoolne kuni Kulnani (Gulbene) ulatuv võiks järelikult olla Abelene. Muidugi on siin tarvis veel täiendavaid tõendeid koguda. Setumaa kohta on vist ilmunud ka eraldi raamatuna ajaloouurimus, kuid ma ei ole jõudnud sellega veel tutvuda. Eelpoololev on muidugi kahjuks minu erauurimus. Nn. Keskmaa-Atsele on üsnagi kindlalt jaotunud olnud kaheks kihelkonnaks - Koivaliina ja Aluliina. See selgub ka analüüsides hilisemaid lossiläänide piirkonnaulatusi ja hilisemate kihelkondade piire. Oppekalni kihelkond on kuulunud Aluliina alla ja Koivaliina kihelkond on ulatunud Koiva jõe mõlemat kallast pidi tublisti Valga poole hõlmates vähemalt läänepoolse osa hilisemast Hargla kihelkonnast, kui mitte kogu kihelkonda. Eeldusel muidugi, et Atsele kihelkonnad on olnud enamvähem sama suured, kui Eesti kihelkonnad.([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 17. september 2019, kell 00:40 (EEST))
| |||