Vikipeedia

Helga Nõu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Eesti Komitee, aastaarv
PResümee puudub
2. rida:
[[Fail:Helga_Nõu_2017.jpg|pisi|Kirjanik Helga Nõu septembris 2017 Rootsis Bros]]
 
== Elulugu ==
Helga Nõu (snd Raukas) sündis metsainspektorist isametsainspektor Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast emakäsitööõpetaja Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, [[Tallinn]]as ja [[Pärnu]]s ning põgenes [[Rootsi]] septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu [[Uppsala]]s, 2000. aastast alates veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus.
 
Helga NõuTa käis aastatel 1942–1944 Pärnu Linna 5. Algkoolis. PärastRootsis seda kolisõppis ta Rootsiaastatel ja õppis1945–1948 edasi Adelsö algkoolis aastatel 1945–1948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid [[Stockholm]]is Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis (1950–1955). Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi ÕpetajaseminarisÕpetajate Seminaris, kus ta õppis aastatel 1955–1957 ja mil ajal sai ta õpetajakutse Örby kooli.
 
29. detsembril 1957 abiellus Helga [[Enn Nõu]]ga. Nende esimene laps Laine sündis 1960. aastal. Teine laps, poeg Heino sündis 1961. aastal ning 1965. aastal said nad ka teise tütre Liia. Kõik lapsed sündisid Rootsis, Uppsalas.
 
Örby koolis töötas Helga Nõu algkooliõpetajana aasta (1957–1958) ning edasi töötas õpetajana Balingsta koolis, Södra Hagundas kolm aastat (1958–1961), Uppsala Eesti täienduskoolis seitse aastat (1962–1969) ja asendusõpetajana kolm aastat (1973–1976) Sunnersta koolis. Pärast seda töötas ta aasta (1975–1976) uurimisassistendina [[Uppsala Ülikool]]i Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Aasta hiljem alustas ta õpetamist Eriksbergi-Hogadali koolis, kus töötas kakskümmend kaks aastat (1977–1999). Pärast seda elab ta vaheldumisi Eestis ja Rootsis.
 
== Looming ==
* "Kass sööb rohtu" (Lund 1965, 2. tr Tallinn 1991)
* "Kord kolmapäeval" (Lund 1967, 2. tr Tallinn 1993)
21. rida:
* "Pea suu!" (Stockholm 1983, 2. tr Tallinn 1994, 3. tr Tallinn 2004, 4. tr Tallinn 2003, 5. tr Tallinn 2010, 6. tr Tallinn 2011, 7. tr Tallinn 2016)
* "Uus lugemik 1" (Stockholm 1983)
* "Uus lugemik 2" (Stockholm 1990)
* "Inimvaresed" (Stockholm 1993, 2. tr Tallinn 1994)
* "Hundi silmas" (Tartu 1999)
27. rida:
* "Kuues sõrm" (Tallinn 2003, 2. tr Tallinn 2011; läti keelde tõlgitud: Riia 2010)
* "Ood lastud rebasele" (Tallinn 2006; rootsi keelde tõlgitud: Stockholm 2007)
* Helga Nõu, "Elin, Elin! 40 aastat kirjavahetust [[Elin Toona]]ga" – Looming 2007, nr 7, lk 1053–72 ja nr 8, lk 1206–27▼
* "Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas" (Tartu 2008)
* "Appi!" (Tartu 2008)
37. rida ⟶ 38. rida:
*"Ingel ja idioot" (Tallinn 2019)
 
=== Tõlkeid ===
 
'''[[Astrid Lindgren]]'''
*"Vaata, Madicken, lund sajab!" (Stockholm 1984)
49. rida:
Lisaks sellele on ta tõlkinud ka oma novelle. Tema enda loomingut on veel tõlgitud soome, läti, rootsi ja vene keelde. "Ood lastud rebasele" on tõlgitud rootsi keelde (2007). "Kuues sõrm" on väljaandmisel läti keeles (2010).
 
== Ühiskondlik/rahvuslik tegevus ==
 
*Eesti Paadiklubi "Nautici" (1985–1992)
*Uppsala Eesti Selts (1961–...)
76. rida ⟶ 75. rida:
*[[Eesti Kirjanduse Selts]] (2000–...)
 
== Tunnustused ==
 
*[[Eesti Kultuuri Koondis]]e auhind (1968)
*[[Henrik Visnapuu kirjandusauhind]] (1971)
84. rida ⟶ 82. rida:
*[[Virumaa Fond]]i ja Rakvere teatri auhind (1990)
*[[Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2001)
* Eesti Vabariigi kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2014)
*Võtikvere raamatuküla Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia ja tunnustuskiri (2019)
 
== Kirjandus Personaalia==
* [[Rutt Hinrikus]], "Helga Nõu proosa" – [[Keel ja Kirjandus]] 1994, nr 9, lk 527–533
* Rutt Hinrikus, "Malbe mässaja. Usutlus Helga Nõuga" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 2004, nr 9/2004, lk 1399–1415
* Eesti kirjandus paguluses 20. sajandil, Tallinn 2008, lk 220–228 ja bibliograafia lk 248–249, käsitluse autor Rutt Hinrikus; ka lk 349–350 (näidendist "Põgenejad", [[Piret Kruuspere]]) ja lk 549–550 (laste- ja noorsooraamatutest, [[Reet Krusten]])▼
▲* Helga Nõu, "Elin, Elin! 40 aastat kirjavahetust [[Elin Toona]]ga" – Looming 2007, nr 7, lk 1053–72 ja nr 8, lk 1206–27
* Helga Nõu, "Roppus tabab valusamalt kui rusikas". Intervjuu, üles kirjutanud [[Margus Kasterpalu]] – Postimees 17. mai 1999, lk 19▼
▲* Eesti kirjandus paguluses 20. sajandil, Tallinn 2008, lk 220–228 ja bibliograafia lk 248–249, käsitluse autor Rutt Hinrikus; ka lk 349–350 (näidendist "Põgenejad", [[Piret Kruuspere]]) ja lk 549–550 (laste- ja noorsooraamatutest, [[Reet Krusten]])
▲* Helga Nõu, "Roppus tabab valusamalt kui rusikas". Intervjuu, üles kirjutanud Margus Kasterpalu – Postimees 17. mai 1999, lk 19
 
== Välislingid ==
* [http://www.luts.ee/noorteleht/ettekanded/alp.pdf Helga Nõu, "Kõige tähtsam õpik on juturaamat. Kogemusi Rootsi koolist ja raamatukogust" (ettekanne algupärase lastekirjanduse päeval Tartu Keskraamatukogu lasteosakonnas 12. aprillil 2000)]
* [[Anneli Sihvart]], [http://paber.maaleht.ee/LEHT/2000/08/31/kohtumised.html "Kiusatus koju tulla"] – [[Maaleht]], 31. august 2000, lk 23
* [http://naistemaailm.ee/inimesed/eesti_seltskond/1ef0/ "Üksteist tundma õppinud". Helga ja Enn Nõu], intervjueerinud [[Aita Kivi]] – [[Eesti Naine]] 2009, oktoober 2009, lk 100–102
* [http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Kroonika%2010-09.pdf Sümpoosion "Helga Nõu 75"]. (Ettekanded: [[Kärt Hellerma]] ("Helga Nõu üksinduse labürindis: otse ja mõistu"), [[Kalle Kurg]] ("Kus on Schrödingeri kassi kodu?"), Rutt Hinrikus ("Mis on hundi silmas ja tiigri südames"), [[Rein Veidemann]] ("Helga Nõu piirolu[d]"), [[Ädu Neemre]] ("Mõista, mõista, kes see on – pealt pedagoogiline, seest psühholoogiline").)
* [http://etv.err.ee/index.php?0554718 Saade "OP!" Eesti Televisioonis 22.09.2009:] [[Enn Nõu]] ja Helga Nõu; [[Kalle Kurg]] ja [[Mart Meri]] Helga Nõu loomingust
*[[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/576682 "Helga Nõu noorteromaani tegelased ajaga pahuksis"]. Eesti Päevaleht., 14. mai 2010
* [http://lugemissoovitus.wordpress.com/2009/10/13/helga-nou/ Lühikokkuvõtted Helga Nõu teostest]
* [http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6999 Helga Nõu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK]
 
{{JÄRJESTA:Nõu, Helga}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Helga_Nõu"