Vahipataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
36. rida:
Võrreldes teiste väljaõppekeskustega, on pataljoni eripära sõjaväepolitseiallüksuste väljaõppe läbiviimine ning kaitseväe esindamine riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel.<ref name="KRA" />
 
==Ajalugu==
 
===1919–1940===
Vahipataljon loodi ametlikult [[9. jaanuar]]il [[1919]] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, ühtlasi ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel.<ref name="KV" /> Pataljoni formeerimist juhtis [[Oskar Raudvere]].<ref name="B2Z98" /> Ühtlasi mehitas Üksik-vahipataljon [[Eesti Vabariigi president|presidendi]] [[Kadrioru loss]]i vahtkonna, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Ööpäevaseks [[teenistustoimkond|toimkonnaks]] pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.
 
1. juunil 1920 nimetati vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna Üksik-vahipataljoniks. Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse vahipataljoni aastapäevaks [[11. jaanuar]]i [[1928]]. [[1. juuli]]l [[1930]] moodustati [[Tallinna Garnisoni Komandantuur]] ja Vahipataljon. Vahipataljon koosnes kahest kolmerühmalisest [[kompanii]]st. [[16. detsember|16. detsembril]] [[1938]] eraldati Vahipataljon iseseisvaks väeosaks. Vabariigi presidendi otsusega 19. aprillist 1940 lubati vahipataljonil vastu võtta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] poolt annetatud lipp ning kinnitati selle üksikasjalik kirjeldus.
 
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt]] 17. juunil 1940 oli vahipataljon sunnitud oma kasarmutest välja kolima ning augusti lõpuks formeeriti selle isikkoosseis ümber peamiselt [[21. laskurpolk]]u.
 
===Alates 1993===
Üksik-vahipataljon taasloodi [[22. jaanuar]]il [[1993]] [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] määrusega nr 20 Sisekaitse Valverügemendi baasil, mis tegeles okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväe viibimisega vastloodud [[Eesti|Eesti Vabariigi]] pinnal, loodi Üksik-vahipataljonis sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesandeks oli korda rikkunud eesti ja vene sõjaväelased arestimajja toimetada.
 
1. mail 2003 nimetati väeosa ümber jalaväe väljaõppekeskuseks Üksik-vahipataljon. Alates 1. jaanuarist 2009 kannab pataljon nime "Vahipataljon".<ref name="KV" />
 
2014. aastast on vahipataljon väljaspool [[Eesti maavägi|maaväe]] koosseisu ja [[Eesti sõjaväepolitsei|sõjaväepolitsei]] alluvuses. Seni kuulus vahipataljon [[Põhja kaitseringkond|Põhja kaitseringkonna]] koosseisu.
 
Alates 2015. aasta märtsist kolis Vahipataljon Miinisadamas asuvasse [[Mereväebaas]]i, jättes vanasse linnakusse [[Eesti sõjaväepolitsei|sõjaväepolitseiteenistuse]] ja [[Kaitseväe Tervisekeskus]]e.
 
==Ülesanded==
96. rida ⟶ 79. rida:
* Major [[Romet Kaevu]] (kohusetäitja) {{kas|2018}}–2019
* Kolonelleitnant [[Margot Künnapuu]] 2019–...
==Ajalugu==
 
===1919–1940===
Vahipataljon loodi ametlikult [[9. jaanuar]]il [[1919]] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, ühtlasi ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel.<ref name="KV" /> Pataljoni formeerimist juhtis [[Oskar Raudvere]].<ref name="B2Z98" /> Ühtlasi mehitas Üksik-vahipataljon [[Eesti Vabariigi president|presidendi]] [[Kadrioru loss]]i vahtkonna, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Ööpäevaseks [[teenistustoimkond|toimkonnaks]] pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.
 
1. juunil 1920 nimetati vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna Üksik-vahipataljoniks. Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse vahipataljoni aastapäevaks [[11. jaanuar]]i [[1928]].
 
[[1. juuli]]l [[1930]] moodustati iseseisev asutus [[Tallinna Garnison]]i [[Tallinna Garnisoni Komandantuur|Komandantuur]] ja Vahipataljon. Komandantuuri Vahipataljon koosnes kahest kolme[[Rühm (sõjandus)|rühm]]alisest [[kompanii]]st. Tallinna Garnisoni Komandantuuri juurde kuulusid [[Tallinna Garnisoni Sõdurite Kodu]], garnisoni ambulants, alates 1934. aastast ka [[Tallinna Garnisoni Orkester]]. 1. veebruarist 1935 toodi Tallinna Garnisoni Komandantuuri alluvusse Sõjaväe Vangimaja.
 
[[16. detsember|16. detsembril]] [[1938]] eraldati Vahipataljon iseseisvaks väeosaks. Vabariigi presidendi otsusega 19. aprillist 1940 lubati vahipataljonil vastu võtta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] poolt annetatud lipp ning kinnitati selle üksikasjalik kirjeldus. Tallinna Garnisoni Komandantuur viidi aga [[Harju Sõjaväeringkond|Harju Sõjaväeringkon]]na juhatuse koosseisu.
 
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt]] 17. juunil 1940 oli vahipataljon sunnitud oma kasarmutest välja kolima ning augusti lõpuks formeeriti selle isikkoosseis ümber peamiselt [[21. laskurpolk]]u.
 
===Alates 1993===
Üksik-vahipataljon taasloodi [[22. jaanuar]]il [[1993]] [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] määrusega nr 20 Sisekaitse Valverügemendi baasil, mis tegeles okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväe viibimisega vastloodud [[Eesti|Eesti Vabariigi]] pinnal, loodi Üksik-vahipataljonis sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesandeks oli korda rikkunud eesti ja vene sõjaväelased arestimajja toimetada.
 
1. mail 2003 nimetati väeosa ümber jalaväe väljaõppekeskuseks Üksik-vahipataljon. Alates 1. jaanuarist 2009 kannab pataljon nime "Vahipataljon".<ref name="KV" />
 
2014. aastast on vahipataljon väljaspool [[Eesti maavägi|maaväe]] koosseisu ja [[Eesti sõjaväepolitsei|sõjaväepolitsei]] alluvuses. Seni kuulus vahipataljon [[Põhja kaitseringkond|Põhja kaitseringkonna]] koosseisu.
 
Alates 2015. aasta märtsist kolis Vahipataljon Miinisadamas asuvasse [[Mereväebaas]]i, jättes vanasse linnakusse [[Eesti sõjaväepolitsei|sõjaväepolitseiteenistuse]] ja [[Kaitseväe Tervisekeskus]]e.
==Vaata ka==
*[[Vahtkond]]