Vikipeedia

11. septembri terrorirünnakud: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 91.129.105.98 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
Märgis: Tühistamine
PResümee puudub
80. rida:
|}
[[Pilt:September 17 2001.jpg|pisi|Vaade 1, 6 ja 7 WTC varemetele]]
Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest ja neis sai vigastada üle 6000 inimese. 265 hukkunut viibisid lennukite pardal (lennukite pardal olnutest ei pääsenud keegi eluga), 2606 saidinimest sai surma Maailma Kaubanduskeskuses ja 125 Pentagonis. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kuid hukkunute hulgas olid ka 343 päästjat, 72 politseinikku ja 55 sõjaväelast. Hukkunuid oli rohkem kui 90 riigist <ref name="1Tx4N" />. 11. septembri terrorirünnakud olid maailma ajaloo ohvriterohkeimad ja USA ajaloo veriseim välismaise päritoluga rünnak.
 
New Yorgis viibisid rohkem kui 90% hukkunutest kohas, kus lennuk torne rammis või sellest kõrgemal. Põhjatornis jäid lõksu 1355 inimest, kes hukkusid torni varingus või mõnel muul põhjusel. Lõksu jäänud inimeste evakueerimine oli võimatu, sest politsei helikopterid ei saanud katusele maanduda<ref name="PTY00" /><ref name="F31wu" /> ja majja sööstnud lennuk oli hävitanud liftid ning muutnud trepikojad läbimatuks. Torni varingus hukkusid ka 107 inimest, kes viibisid torni tabamuskohast allpool.
111. rida:
FAA sulges pärast rünnakuid USA õhuruumi ja kõik lennud tühistati. Lennuliikluse seiskumine jättis kümned tuhanded reisijad lennujaamadesse lõksu ja umbes 500 lennukit pidid otsa ringi keerama või suunati ümber teistesse riikidesse. Kanada lennujaamad võtsid sel päeval vastu 226 lendu ning sulges samuti oma õhuruumi.
 
Terrorirünnakute järel võtsid sajad politseinikud ja päästjad oma töökohast puhkuse janing suundusid appi New Yorgi kolleegidele, et aidata neid pärast varinguid toimunud päästetöödel<ref name="MkZiY" />. Lisaks suundusid inimesed verekeskustesse verd loovutama ja veredoonorite arv tõusis märkimisväärselt<ref name="P4QsE" />.
 
Rünnakute tagajärjeltõttu kaotasid ema või isakaotas üle 3000 lapse ema või isa.
 
===Riiklik reaktsioon===
 
Pärast rünnakuid tõusis valijate toetus president Bushile 90 protsendini. ja taTa tegi rünnakutega seoses avaliku pöördumise [[20. september|20. septembril]]. Peale Bushi sai populaarseks ka New Yorgi linnapea [[Rudy Giuliani]], kelle rünnakute järgsetrünnakutejärgset tegutsemist kiideti nii linnas kui ka üleriigiliselt.
 
Pärast rünnakuid asutati paljud fondid, mis pakkusid majanduslikku abimajandusabi hukkunute perekondadele ja ellujäänutele. Föderaalse hukkunu kompensatsiooni taotlemise tähtajaks, mis oli 11. septembril [[2003]], oli hukkunute perekondadelt saadud 2833 taotlust<ref name="Z4KHy" />.
 
[[2002]]. aastal reformiti julgeolekusüsteemi ja asutati [[USA Sisejulgeolekuministeerium]], mille peamiseks ülesandeks sai Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku tagamine. [[USA Kongress]] võttis vastu ka USA PATRIOT Acti, tuues põhjenduseks riikliku julgeoleku kaitsmise vajaduse. [[NSA]] sai laiad volitused kuulata ilma kohtu loata pealt telekommunikatsioonisüsteeme. NSA volitusi kritiseeriti korduvalt, kuid neid ei tühistatud.
135. rida:
Rünnakud mõisteti hukka üle kogu maailma ja paljud riigid pakkusid Ameerika Ühendriikidele oma toetust ja abi. Rünnakud mõistis hukka ka suur osa [[Lähis-Ida]] riikidest ja ka [[Afganistan]]. Märkimisväärseks erandiks oli [[Iraak]], mis teatas ametlikult, et "Ameerika kauboid maitsevad oma inimsusvastaste kuritegude vilju". Märkimisväärne oli ka Saudi Araabia reaktsioon, sest kuigi antud riigi valitsus mõistis rünnakud ametlikult hukka, mõistsid paljud tsiviilisikud bin Ladeni põhjuseid <ref name="SwzNZ" />. Pärast rünnakuid tekkisid pinged muslimite ja mittemuslimite vahel ka teistes riikides<ref name="f4UB6" />.
 
ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis rünnakud resolutsioon 1368-ga hukka ja väljendas valmisolekut võtta kasutusele vajalikud meetmed, et reageerida terroriohule. Mitmed riigid muutsid terrorismitõrjeterroritõrje seadusi ja külmutasid terrorismis kahtlustatavate isikute pangaarved. Lisaks arreteerisid paljude riikide politseinikud ja salateenistuste töötajad terrorismis kahtlustatavaid isikuid <ref name="ymTYP" /><ref name="2V9y6" />
 
Rünnakule järgnenud kuudel üritasid tuhanded inimesed Afganistanist põgeneda, kartes USA sõjalist rünnakut. 17. septembril 2001 sulges Pakistan oma piiri Afganistaniga, sest riigis oli eelmistest konfliktidest juba niigi palju Afganistani sõjapõgenikke. 2001. aasta oktoobris ründas USA koos oma liitlastega Afganistani, et kukutada Taliban. Pakistan ei soovinud algselt USA-d aidata, kuid nõustus lõpuks lubama USA vägesid oma sõjaväebaasidesse ja andis ameeriklastele vangi üle 600 oletatava Al-Qaeda liikme<ref name="qkrzA" /><ref name="dKhm7" />.
149. rida:
USA Kongress võttis 2011. aastal vastu seaduse, mille kohaselt toetab föderaalvalitsus 11. septembri rünnakutest tekkinud pikaajaliste haiguste käes kannatavate inimeste ravi ja uuringuid. Uus seadus asendas rünnakute järel käivitatud süsteemid.
 
Ühe läbiviidud uuringu kohaselt sünnitasid rünnaku ajal rasedad olnud naised tõenäolisemalt enneaegse lapse ja neil oli suurem tõenäosus sünnitada terviseprobleemidega laps.
 
===Majanduslik mõju===
 
Rünnakutel oli märkimisväärne mõju USA ja maailmamajandusele. Börsid suleti 11. septembril ja taasavati 17. septembril. Pärast taasavamist, pöördusid need rekordilistesse langustesse.
 
New Yorgi majandus sai kõvasti räsida, sest 2 960 000 m² Lower Manhattani äripindadest olid hävitatud või kahjustatud ning seetõttu kardeti, et sealsetel pindadel tegutsenud firmad ei naase enam vanasse piirkonda. Hilisemad uuringud on näidanud, et Manhattani äripinnad ja tööturg kannatas kardetust vähem, sest firmad tulid piirkonda tagasi.
 
Põhja-Ameerika õhuruumi taasavamise järel, oli lennuliiklust tavapärasest viiendiku võrra vähem ja see tekitas majandusraskusi niigi probleemide küüsis vaevelnud USA lennundusele.
 
Rünnakutele järgnenud sõjad Afganistanis ja Iraagis ning suurenenud kulutused sisejulgeolekule, tekitasid USA-le lisakulutusi vähemalt 5 triljoni dollari ulatuses.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/11._septembri_terrorirünnakud"