Erinevus lehekülje "Parv" redaktsioonide vahel

Lisatud 123 baiti ,  4 kuu eest
resümee puudub
P
[[Pilt:Raft-brixham-750pix.jpg|thumb|Lapsed sõitmas parvega]]
[[Pilt:DSC00491-, Kon-Tiki Museum, Oslo, Norway Scandinavia.jpg|thumb|[[Balsapuu]]st Kon-Tiki parv [[Kon-Tiki muuseum]]is [[Oslo]]s]]
 
'''Parv''' on algeline, enamasti [[vesi|veest]] kergemast (vees ujuvast) materjalist tehtud [[ujuvvahend]] ehk [[alus (laevandus)|alus]]. Parv on tasane, ilma [[laevakere]] ja [[kiil (laevandus)|kiiluta]] ning tavaliselt ilma [[mootor]]ita.
'''Parv''' on ujuvast [[materjal]]ist või ujuvatest [[ese]]metest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne [[veesõiduk]].
 
Parvega [[veekogu]]l sõitmist nimetatakse '''parvetamiseks'''.
 
== Kirjeldus ==
'''Parv''' on algeline, enamasti [[vesi|veest]] kergemast (vees ujuvast) materjalist tehtud [[ujuvvahend]] ehk [[alus (laevandus)|alus]]. Parv on tasane, ilma [[laevakere]] ja [[kiil (laevandus)|kiiluta]] ning tavaliselt ilma [[mootor]]ita.
 
[[Jõgi|Jõel]] liigub parv peamiselt veega koos allavoolu. Paljusid parvi tõugatakse [[mõla]]ga põhjast. Parve võidakse ka [[aer]]udega sõuda. Keerulisematel parvedel võib olla suuna muutmiseks [[tüür]]. Jõge mööda sõites on parve keskmine kiirus 30–50 km päevas, aga soodsates oludes isegi üle 100 km.
 
Parve ujuvuse suurendamiseks kasutatakse tänapäevastes parvedes [[pontoon]]e, [[õhkpadi|õhkpatju]] või [[polüstürool]]i. Parvesid kaetakse vahel vastupidavuse suurendamiseks mitmekihilise [[kumm]]iga.
 
Parved võivad tekkida ka looduslikult. [[Ujuvsaar]]ed või vette kukkunud [[puutüvi|puutüved]] võivad [[tuul]]e ja [[hoovus]]te abil mööda [[meri|merd]] kanduda ja jõuda vedamise korral teiste saarte ja maadeni. Looduslike parvede abil on peamiselt [[selgrootud]], kuid ka [[kahepaiksed]], [[roomajad]] ja pisi[[imetaja]]d ning teised lennuvõimetud loomad suutnud koloniseerida palju saari.
 
== Ajalugu ==
Oletatakse, et esimesi parvi kasutas inimene [[Kagu-Aasia]]st [[Austraalia]]sse liikumisel ca 40 kuni 50 tuhat aastat tagasi. <ref>[http://www.worldofboats.org/collection/view/98/19 World of Boats at Eyemouth ~ Browse the World of Boats Collection]</ref><ref>[http://books.google.ee/books?id=2WY8AAAAIAAJ alates lk 68-st, "''Water Transport Origins & Early Evolution''". James Hornell]</ref>
 
Minevikus kasutati parvi [[palk (metsandus)|palkide]] edasitoimetamiseks veepinnal. Seda kutsutakse ka (palgi)[[parvetamine|parvetamiseks]]. Alates [[20. sajand]]i keskpaigast on palgiparvetamise ulatus ja tähtsus maailmas oluliselt vähenenud, kuid mitmel pool parvetatakse palke tänapäevani.
 
== Vaata ka ==
Parve ujuvuse suurendamiseks kasutatakse tänapäevastes parvedes [[pontoon]]e, [[õhkpadi|õhkpatju]] või [[polüstürool]]i. Parvesid kaetakse vahel vastupidavuse suurendamiseks mitmekihilise [[kumm]]iga.
{{commonskat|Category:Rafts}}
 
*[[Päästeparv]]
Parved võivad tekkida ka looduslikult. [[Ujuvsaar]]ed või vette kukkunud [[puutüvi|puutüved]] võivad [[tuul]]e ja [[hoovus]]te abil mööda [[meri|merd]] kanduda ja jõuda vedamise korral teiste saarte ja maadeni. Looduslike parvede abil on peamiselt [[selgrootud]], kuid ka [[kahepaiksed]], [[roomajad]] ja pisi[[imetaja]]d ning teised lennuvõimetud loomad suutnud koloniseerida palju saari.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
{{commonskat|Category:Rafts}}
 
[[Kategooria:Veesõidukid]]
1718

muudatust