Redaktsioon: 6. juuli 2019, kell 03:12 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 34 169 muudatust P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== Välislink == +== Välislingid ==) Märgis: PAWS [1.2] ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 15. september 2019, kell 17:33 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 795 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
2. rida: == Veonooda ehitus == Veonoot on suure pära ja harilikult kahe tiivaga veovõrk, mille tiibadel on pikad veoköied<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Pära kujutab endast toestamata võrkkotti. Mõlemal pool pära on ühepikkused või eri pikkusega tiivad ja tiibade otsas veoköied, mis võimaldavad ~~ujuvahendil~~ujuvvahendil manööverdada enne püünise väljavõtmist. Esimesena ~~veeskatavat~~veesatavat veoköit nimetatakse kannaköieks, viimasena ~~veeskatavat~~veesatavat jooksuköieks. Tiivad on ühepikkused, kui mõlemad veoköied võetakse välja üheaegselt. Osadel nootadel on pära peaosaks trapetsikujulised [[võrgulina]] lõiked, mis moodustavad pärakoti küljed. Lõigete laiemad servad moodustavad pära suu, kitsamad põhja ehk ''timbu''. Saagi väljavõtmisel vallandatakse timbunöör ning kalad lastakse tekkinud avausest kaldale või paati<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. 12. rida: ==Ajalugu== Noot oli arvatavalt Eestis kasutusel juba [[kiviaeg\|kiviajal]]. [[19. sajand]]il oli Eestis kasutusel nii lihtsaid kui keerulise ehitusega nootasid. Suured noodad ( tiiva pikkus kuni 400 m ja kõrgus 5 m) valmistasid [[Nootkond\|nootkonna]] liikmed, kes olid enamasti ühe küla mehed. Neile kuuluvatest osadest pandi noot kokku püügihooaja alguses, selle lõppedes igaüks oma osa koju tagasi<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. ==Tänapäev==

Veonoot: erinevus redaktsioonide vahel