Kaitseväe Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
63. rida:
}}
 
Õppeasutuse ajalugu algab [[3. aprill]]il [[1919]]. [[Kindralmajor]] [[Johan Laidoner]]i korraldusel loodud õppeasutus '''Vabariigi Sõjakool''' koolitas [[nooremohvitser]]e [[jalavägi|jala]]-, suurtüki- ja [[ratsavägi|ratsaväe]]klassides.<ref>Seene, Andres. [http://www.epl.ee/artikkel/432785 Vabariigi sõjakoolide esimesed aastakümned]. Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008.</ref> Sõjakoolis õpetati [[taktika]]t, [[topograafia]]t, [[Administratsioon|administr]]eerimist, [[fortifikatsioon]]i, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja [[määrustik]]ke, tervishoidu, eesti keelt, suurtükiteadust ja võimlemist. Esimesed Sõjakoolisõjakooli kursusedjalaväekursused kestsid 4 kuud ja kursuse eduka lõpetamise järel ülendati [[Kadett (õppur)|kadet]]id [[lipnik]]u auastmesse. Ratsa- ja suurtükiväekursused kujunesid viiekuuliseks. Sõjakooli teise lennu õppekursuse lõpp langes kokku Vabadussõja lõpuga, millest tingitult langes ära kiire ettevalmistamise vajadus ja õppekursust pikendati ühe aastani. Mõlema sõjaaegse lennu klassides lõpetas sõjakooli kokku ligi 400 lipnikku. Aastail 1921-1940 lõpetas sõjakooli kokku alla 1000 [[kaadriohvitser]]i. Aspirantideüksustes lõpetas sõjakooli aastail 1923–1940 22 lennus ligi 4000 erineva väeliigilise ettevalmistusega [[reservohvitser]]i.
 
1921. aastal muudeti õppetöö Sõjakoolis kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks: üldklass, I eriklass ja II eriklass. Üldklassi võeti kuueklassilise haridusega noormehi, kellele õpetati peale sõjaliste õppeainete ka [[gümnaasium]]iaineid. Keskharidusega noormehi võeti I eriklassi, II eriklass kujutas endast [[reservohvitser]]ide kursust.
69. rida:
Sõjakool asus algselt [[Tallinn]]as [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides.
 
===Sõjaväe Tehnikakool===
1921. aasta septembrist algas õppetöö nn [[Kindralstaabi Valitsus|Kindralstaa]]bi kursustel, mille eesmärgiks oli valmistada ette isikkoosseisu noorematele Kindralstaabi ametitele ning anda täiendavat õpet väeosade ülematele.
[[Sõjaväe Tehnikakool]]is õpetati välja tehnilise haridusega [[ohvitser]]e, kes tundsid sõjaväe relvastuse ja varustuse temaatikat. Tehnikakool valmistas ette [[kaadriohvitser]]e ja sõjaväe tehnikuid mitmel erialal (käsirelva- ja suurtükitehnikud, raadio- ja elektrotehnikud, pürotehnikud ning auto-tankieriala spetsialistid). 1923 lõpetas kooli I lend ja seejärel kool suleti, kuid taasavati 1936. aastal.
 
===Mereväekadettide klass===
Sõjakoolis avati 1921. aastal mereväekadettide klass, mille õppeaeg kestis kolm aastat. Mereväekadettide klassi lõpetas kaks lendu ja 1928. aastal lõpetas mereväekadettide klass oma tegevuse. Mereväe kaadriohvitseride ettevalmistamine taastati sõjakoolis 1938. aastal.
===Kindralstaabi kursused ===
1921. aasta septembrist algas õppetöö nn [[Kindralstaabi Valitsus|Kindralstaa]]bi kursustel, mille eesmärgiks oli valmistada ette isikkoosseisu noorematele Kindralstaabi ametitele ning anda täiendavat õpet väeosade ülematele. 1. oktoobril 1923 viidi kindralstaabi kursused sõjaväe ühendatud õppeasutuste koosseisu (koos sõjakooli ja allohvitseride kooliga). Kõrgemate kursuste juht ühtlasi kõigi sõjaväe õppe-asutuste kõrgem ülem. Kindralstaabi kursused nimetati 1. augustil 1925 ümber '''kõrgemaks sõjakool'''iks.
 
===Tagavaraväe ohvitseride ettevalmistamise klass===
1922. aastal hakati ette valmistama tagavaraväe (reserv)ohvitsere, sõjakooli juures avati vastav eriklass. Sellesse klassi saadeti väe-osadest noorsõdureid, kellel oli täielik kesk- või kõrgem haridus. 1923. aasta alul vabariigi valitsuse antud seadusega nimetati tagavaraväe ohvitseride ettevalmistamise klass ümber [[aspirant]]ide kursuseks. 1928. aastast hakkas sõjakool töötama kolme klassiga: aspirantide klass, kadettide noorem klass ja kadettide vanem klass. Kooli võeti vastu vaid täieliku keskharidusega noormehi. [[Kaadriohvitser]]i kutse omandamise eelduseks sai nüüd aspirantide klassi eelnev lõpetamine.
===Kõrgem Sõjakool===
1. augustil 1925 Kindralstaabi kursustest, kõrgemaks sõjakooliks ümber nimetatud Kõrgema Sõjakooli eesmärk oli noorematele kindralstaabi ametikohtadele ohvitseride ettevalmistamine ja väeosade ülematele täiendava sõjalise hariduse andmine. Eesmärk oli anda kogu ohvitseride kaadrile, kes teenisid [[pataljon]]iülema või sellele vastaval ametikohal rahu- või sõjaajal ning sealt kõrgemal, ühtlane ettevalmistus. Ettevalmistamisel rakendati sel ajal Eestis olevat endiste Venemaa keisririigi kindralstaabi ettevalmistusega [[:Kategooria:Kõrgema Sõjakooli õppejõud|õppejõudude-ohvitseride]] kaadrit. 1920. aastate algusest alates valiti [[staabiohvitser]]ide ettevalmistamisel põhimõte, mille kohaselt läbisid ohvitserid kõrgema tasandi väljaõppe kodumaal, misjärel [[Prantsuse Kõrgem Sõjakool#Eestlased Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis|mõnel avanes võimalus täiendada end välisriikide vastavates õppeasutustes, peamiselt Prantsusmaal]], [[Prantsuse Kõrgem Sõjakool|Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis]], üksikud veel Poolas, Belgias ja Saksamaal.
{{vaata|Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend}}
===Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused ===
{{Infokast ülikool
106. rida ⟶ 118. rida:
** Sõjakooli täiendõpe [[pataljon]]i-, [[kompanii]]- ja [[patarei]]ülemate ühendatud kursused (alates 1928), eellane alalisväe ohvitseride kursused ([[1920]]–[[1927]])
* [[Sõjaväe Tehnikakool]], kursused iseseisva koolina 1920–1923 ja 1936–1940
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55, 57, 1915-1916 (3).jpg|pisi|left|Kasarm, [[Tondi tänav]] 55, Tallinn.]]
Vabariigi Valitsuse otsusega 29. augustil 1923 koondati Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste alla Sõjakool, Kõrgem Sõjakool, Tehnikakool ja Allohvitseride kool. Oma esialgsel kujul tegutses Tallinnas Tondil kuni õppeasutuste sulgemiseni.