Retoorika: erinevus redaktsioonide vahel

60ndatel võitles Martin Luther King mustanahaliste õiguste eest, propageerides oma kõnedes vägivallatu võitluse põhimõtet. Ta korraldades rohkesti meeleavaldusi, pidas seal jõulisi kõnesid, mille mõju ühiskonnas oli enneolematult võimas. Loomulikult kuuluvad sajandi silmapaistvate kõnemeeste hulka ka Lenin, Hitler ja Castro.

 

 

Alates 1911. aastast, mil suureneb alamkoja mõjuvõim Suurbritannias, kujunevad välja omanäolised ja värvikad briti parlamendi väitlustraditsioonid, mis kujunesid sageli üsna ebadžentelmenlikuks, kus vastase isiku ründamine, siltide külgekleepimine ja muu säärane demagoogia olid üsna tavalised nähtused. Inglismaal on paljudes ülikoolides oma väitlusklubi, mille koosolekuruum on sisustatud alamkoja eeskujul. Inglise parlamendiväitluse traditsioonist on ka väga tugevalt mõjustatud kaasaegne tudengiväitlus Suurbritannias ning samas harrastatav keskkooliõpilaste väitlus.

*[[semiootika]]

*[[troop]]

 

== Viited ==

<ref name="M1j1S">{{Raamatuviide|autor=Michael Leff, ed. John Louis Lucaites, et al.|pealkiri=The Habitation of Rhetoric" in Contemporary Rhetorical Theory: A Reader|aasta=1993|koht=New York|kirjastus=Guilford Press|lehekülg=}}</ref>

}}

 

[[Kategooria:Retoorika| ]]