Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.<ref name=":0" /> Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860. aastatesse.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3132 3132 Pääsküla kivisild 19. saj]. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017</ref>
 
1912. aastal ostsid [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peeter Suure merekindluse]] ametnikud [[Nikolai von Glehn|Glehn]]<nowiki/>i valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati [[Peeter I]] auks Peetri aedlinnaks (vene k ''Petrovskaja sloboda''). Kuna kõige lähemal asuv [[Nõmme raudteepeatus]] jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud rahadraha kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla raudteepeatusteks]].<ref name=":0" />
 
Pääskülas asus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ja [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] ajal vangilaager, mille järgi sai [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ja aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval [[Vana-Pääsküla]] allasumina.<ref name=":0" />