Redaktsioon: 20. mai 2019, kell 10:45 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. september 2019, kell 15:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
11. rida: Pärast Verduni lepingut liikus Charles II Paljaspea lõunasse alistama Pippin II ja lisama [[Akvitaania kuningriik]]i oma territooriumile. [[Ludwig Vaga]] oli andnud [[Akvitaania kuningriik\|Akvitaania kuningriigi]] teisele pojale [[Pippin I (Akvitaania)\|Pippin]]ile. [[Septimaania\|Gootia]] lahutati Akvitaania kuningriigist ja hallati keisri poolt otse, seega taasloodi endise [[Akvitaania hertsogkond\|Akvitaania hertsogkonna]] piirid. 817. aastal korraldas Ludwig Vaga varajase osadeks jaotamise tulevases keisririigi pärimises: [[Pippin I (Akvitaania)\|Pippin]] kinnitati kuningaks Akvitaanias, 838. aastal Akvitaania Pippin I suri ning 843. aasta territooriumite jagamisega sai Akvitaania Pippin I poeg [[Pippin II (Akvitaania)\|Pippin II]]. Esmalt vallutas Charles II Paljaspea Gootia oma mässuliselt krahvilt (kes oli ära kasutanud Karolingide vaenu) ja hukkas ta. Aastal 844 liikus ta läände ja asus piirama Toulouse'i, Akvitaania kuninga Pippin II pealinna. Siiski pidi ta taanduma, olles võimetu linna vallutama. 845. aastal sõlmis Lääne-Frangi kuningas Charles II Paljaspea [[Pippin II (Akvitaania)\|Pippin II]]-ga lepingu, milles ta tunnistas viimast Akvitaania kuningana, mille vastutasuks andis Pippin II Charles II Paljaspeale Akvitaania põhjaosa ([[Poitiers'i krahvkond\|Poitiers'i krahvkonna]]). Siiski muutusid akvitaanlased väga vihaseks oma kuninga Pippin II suhtes, võib-olla tema sõbraliku suhtumise pärast viikingitesse, kes tekitasid kohutavat kahju rahvastikule, ja nii kutsusid nad aastal 848 Charles II Paljaspea kukutama Pippin II-st. Aastal 849 oli Charles II Paljaspea taas lõunas ja talle anti hiljuti Pippin II poolt nimetatud [[Toulouse'i krahv]]i [[Frédolon]]i poolt üle Akvitaania pealinn [[Toulouse]]. Varsti langes kogu Akvitaania Charles II Paljaspeale ning aastal 852 vangistati Pippin II [[baskid]]e poolt ja anti üle tema onule, Charles II Paljaspeale, kes pani ta kloostrisse. Charles II Paljaspea taasasutas Akvitaania kuningriigi (ilma [[Septimaania\|Gootia]]ta) ja ta andis krooni oma pojale [[Charles Laps]]ele (''Charles l'Enfant''). Vahepeal põgenes [[Pippin II (Akvitaania)\|Pippin II]] aastal 854 kloostrist ja ta korraldas Akvitaanias ülestõusu. See ei osutunud akvitaanlaste seas väga populaarseks ja ta oli edutu. 35. rida: ==Isiklikku ja järglased== Charles Paljaspea oli abielus [[~~Orléans´i~~Orléansi krahv\|Orléansi krahvi]]i [[Odo (Orléans´i krahv)\|Odo I]] (''Eudes'') tütre, Ermentrudega. poeg Louis (846–879), [[Lääne-Frangi kuningas]] (877–879) [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)\|Louis II]] tütar [[Judith (Lääne-Frangi)\|Judith]] oli abielus [[Wessex]]i kuningas (839–858) [[Æthelwulf (Wessex)\|Æthelwulf]]iga 856. aastast ning pärast Æthelwulfi surma 858. aastal, abiellus Judith Æthelwulfi poja ja järglase, Wessexi kuninga (858–860) [[Æthelbald (Wessex)\|Æthelbaldiga]] ja seejärel 863. aastal [[Flandria krahvkond\|Flandria]] [[Flandria krahv\|krahv]]i [[Balduin I (Flandria)\|Balduin I]]-ga.

Charles II Paljaspea: erinevus redaktsioonide vahel