Piiratud teovõime: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P eeskostja > eestkostja
PResümee puudub
53. rida:
 
== Täisealise isiku piiratud teovõime ==
Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida ning kui isikule on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Tehingud, mille üheks osapooleks on piiratud teovõimega isik ja mida ei kinnita tema eeskosjaeestkosja, loetakse tühiseks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021|Pealkiri=Tsiviilseadustiku üldosa seadus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> – sellisel tehingul ei ole seaduslikku alust. Kui eestkostja kiidab hiljem tehingu heaks või kui isik on muutunud ise teovõimeliseks ja kiidab pärast seda tehingu heaks, omab seadusandlikkuseaduslikku jõudu ning tehing omab seadusandlikkuseaduslikku jõudu. Ka siin kohtab paari erandit – tehing kehtib, kui piiratud teovõimega isikule ei teki tehingust otseseid tsiviilkohustusi või kui piiratud teovõimega isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
 
Kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi määramine on välja toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 522 all<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011044|Pealkiri=Tsiviilkohtumenetluse seadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Kohus peab enne seisukoha võtmist ära kuulama ka isiku, kellele eestkoste taotlemist menetletakse. Kui eestkoste taotlemist menetletakse psüühikahäiretega isikule, siis peab kohus isiku ära kuulama tema jaoks tavalises keskkonnas. Kindlasti peab kohtuotsuses selgelt ja ühemõtteliselt välja toodud olema eestkostja ülesannete konkreetne ulatus ning isiku iseseisva tegutsemisvabaduse ulatus.