Kuldhord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Kuldhord uus sortimisvõti: " " |
|||
114. rida:
[[Pilt:Timur Golden Horde campaign.jpg|pisi|Timuri sõjakäik Kuldhordi]]
[[Tšingisiidid|Tšingisiidist]] [[Berdibek-khaan]]i tapmise järel (1359) paleepöörde tulemusel kujunenud võimuvõitluses kuulutasid end khaaniks khaaniriigi kõrgemad ametnikud [[emiir]]id ja riigiosade valitsejad, kes sõdisid omavahel, omamata absoluutset võimu riigi üle.
14. sajandi teisel poolel haaras [[Mongolite riik|Mongolite impeeriumi]] Tšagatai ulussis [[1369]]. aastal [[Samarkand]]is võimu [[Timur]], kes pärast [[Ilkhanaat|Ilkhanaad]]i alistamist pööras oma tähelepanu ka Kuldhordile. Seal oli khaan [[Usbek]] (Uzbek) edukalt valitsenud aastatel [[1313]]–[[1346]], kelle valitsusajal oli Kuldhord jõudnud oma vägevuse ja kuulsuse tippu. Kui ta aga [[1357]]. aastal suri, algasid võitlused aujärje pärast ja Kuldhordi võimsus kahanes kiiresti. [[Batu-khaan]]i otseseid järeltulijaid enam ei olnud, viimase valitseja kolme venna pärijad tahtsid igaüks Kuldhordi trooni endale saada. Ühed neist valitsesid kirgiisi stepis, [[Araali järv]]est kirde pool, teised lääne pool, usbekkide maal, ja kolmandad [[kalmõkid|kalmõkkide]] maal, Araali järve ümbruses. Kuldhordis ei olnud rahu ligi 20 aastat; 15 valitsejat oli seal selle lühikese ajaga, kuni viimaks kalmõkkide khaan [[Tohtamõš]] [[1376]]. aastal Timuri abiga võimu enda kätte haaras.▼
[[1362]]. aastal lõid [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] väed Kuldhordi [[Siniste Vete lahing]]us [[Lõuna-Bug]]i ääres, misjärel liideti tänapäeva [[Ukraina]] [[Podoolia]] piirkonnad kuni [[Dnepr]]i suudmeni ja Kuldhord lakkas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile ohtu kujutamast.
▲[[14.
[[Krimm]]is, [[Must meri|Musta mere]] põhjaranniku, [[Aasovi meri|Aasovi mere]] äärsetes ja [[Don]]i steppide aladel valitsel piirkondliku valitsejana [[Berdibek-khaan]]i valitsusajast [[Bekljar-bek]] [[Mamai]], kes oli khaani lähedane ning ka tema väimees. Kuna aga Mamai ei olnud [[Tšingisiidid|Tšingisiid]], ei olnud tema valimine [[kurultai]]l khaaniks võimalik. [[1363]]. aastal vallutas Mamai [[Sarai]] ning tõstis Kuldhordi lääneosa, Valge hordi ja seejärel ka Kuldhordi (1367–1368 ja 1369–1370) valitsejaks Usbek-khaani poja, nõrga Abdullah-khaani - olles ise reaalseks valitsejaks. Abdullah-khaani surma järel (1370), tegi ta khaaniks (1370–1372 ja 1375) tolle poja Bulak-khaani, kelle eest valitses regendina [[Berdibek-khaan]]i tütar ja Mamai naine. [[1380]]. aastal [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] [[suurvürst]]i [[Dmitri Donskoi]] ja musttuhatnik [[Mamai]] kogutud vägede vahel toimunud [[Kulikovo lahing]]u tulemusel Mamai vägi purustati täielikult. Mõlema poole kaotused olid suured.
Kuldhordi aladel toimunud võimuvõitluses oli [[Timur]]i toetatud [[Tohtamõš]] Moskva liitlane ning Tohtamõš võitis lõplikult Mamaid 1380. aasta [[Kalka lahing (1380)|Kalka lahingus]] ning [[Tšingisiidid|Tšingisiid]] [[Tohtamõš]] taastas Kuldhordi ainuvalitsemise.
[[Moskva suurvürst]], kes oli segaduste ajal andamimaksmisest vabanenud, sunniti taas Tohtamõši sõjakäigu tulemusel (1382. aastal Tohtamõš rüüstas Moskva, mille järel suurvürst Dmitri Donskoi nõustus taas Kuldhordile andamit maksma) tunnistama Koldhordi khaani ülemvalitsust. Edasi püüdis Tohtamõš aga nihutada piire lõuna poole ja tema väed tungisid [[Horezm]]i, mis seisis Timuri valitsuse all. See tänamatus vihastas Timurit. Ta asus [[1390]]. aastal [[Samarkand]]ist suure sõjaväega teele, põrkas Tohtamõši vägedega [[Volga]] (Etil'i) ääres kokku ja lõi ta väe puruks. Tohtamõš taganes [[Venemaa]]le, kogus sealt oma vasallidelt uue sõjaväe, et uuesti tugevale vastasele vastu astuda, sai aga [[1395]]. aastal uuesti lüüa. Timur võttis talt ta riigi ja ta võimu ning nimetas Kuldhordile uue khaani. 1395. aastal algas ka Kuldhordi lagunemine, jagunemine erinevateks [[khaaniriik]]ideks: [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigiks]] (1466–1556), [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigiks]] (1445–1557), Qasimovi khaaniriigiks (1452–1681) ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiks]] (1430–1783).
| |||