Valaste juga: erinevus redaktsioonide vahel

'''Valaste juga''' asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] (varem [[Kohtla vald|Kohtla vallas]]) [[Valaste|Valaste külas]]. Umbes 30 meetri kõrgune (sõltuvalt vooluhulgast 26–32  m) [[juga]] on nii [[Eesti]] kui [[Baltimaad]]e kõrgeim.

Juga ei ole looduslik, vaid saab vee [[Kaasikvälja]] kuivenduskraavist ehk [[Valaste oja]]st, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna oja sängi on liigvee ärajuhtimiseks korduvalt laiendatud. Kuivenduskraav on suudmes kuni 5 &nbsp;m sügavune.<ref>{{netiviide | URL = https://www.looduskalender.ee/klint/est/17.html | Pealkiri = Ida-Viru klindilõik | Väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | Aeg = 2008 | Väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | Kasutatud = 9.06.2018 }}</ref><ref>{{netiviide | URL = http://www.klint.envir.ee/klint/est/8.html | Pealkiri = Joad ja joastikud | Väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | Aeg = 2008 | Väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | Kasutatud = 27.8.2018 }}</ref>

[[Tartu]]s ilmunud nädalaleht [[Das Inland]] kirjutas 1852. aastal, et Chudleigh'i merekuurordis ehk [[Voka mõis]]a juures olevat 200 jala (60,8 &nbsp;m) kõrgune juga. Paeastang tõuseb Valastel 54,6 &nbsp;m merepinnast kõrgemale ehk kõrgus oli ebatäpne, aga võib oletada, et tekstis mõeldi Valaste juga.<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/11035/inland1852ocr.pdf "Das Seebad Chudleigh (Merekuurort Chudleigh)"] Das Inland, nr 30, lk 593, Tartu 26. juuli 1852</ref><ref>{{netiviide | URL = https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341020/298470/page/31 | Pealkiri = Eesti kõrgeim juga | Täpsustus = Nr 9–10, lk 573–575 | Väljaanne = Eesti Loodus | Väljaandja = Perioodika | Autor = Avo Miidel, Tiit Hang, Aivo Lepland | Aeg = 1991 | Kasutatud = 26.08.2018 }}</ref><ref>{{netiviide | URL = http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=142270720 | Pealkiri = Ürglooduse objekt: Valaste juga | Väljaanne = EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) | Väljaandja = Keskkonnaagentuur | Kasutatud = 25.08.2018 }}</ref>

2011. aasta maiks oli ehitusprojekt täiesti valmis ja samuti olid olemas kooskõlastused, kuid Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri keelas Valastel igasuguse ehitustegevuse. Uut vaateplatvormi ei saa ehitama hakata enne, kui on kinnitatud uus kaitsekorralduskava. <ref name="gOaMg" />

2017. aasta märtsis kukkus taas vaateplatvormilt alla inimene.<ref>[http://www.postimees.ee/4042765/ida-virumaal-sai-viga-valaste-joa-vaateplatvormilt-kukkunud-noormees "Ida-Virumaal sai viga Valaste joa vaateplatvormilt kukkunud noormees"] Postimees, 11. märts 2017</ref> Sama aasta aprillis kinnitas valitsus Ontika maastikukaitseala piiride, kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatused, mis võimaldasid muu hulgas vaateplatvormi taastamist. <ref>[http://www.envir.ee/et/uudised/ontika-maastikukaitseala-kaitsekord-uueneb "Ontika maastikukaitseala kaitsekord uueneb"] Keskkonnaministeerium, 13. aprill 2017</ref>

[[Pilt:Valaste falls 5.jpg|thumbpisi|püsti|Vaade joale umbes 50 meetri kauguselt]]

Vaateplatvormilt on suvel hea jälgida paljanduvaid geoloogilisi kihistusi. Valaste joaastangus paljanduv maapõue läbilõige algab ligi 2 &nbsp;m paksuse pinnakatte kihiga<ref name="PbygT" /> – [[moreen]]i ja merelise klibuga. Moreeni olemasolu viitab sellele, et siit on kunagi [[mandriliustik]] üle käinud, merelise klibu olemasolu aga sellele, et siin on olnud meri.

Pinnakattele järgneb enam kui 13 &nbsp;m paksune lasund [[kesk-ordoviitsium]]i [[lubjakivi|lubjakive]]. Selle ülaosas on 3,5 &nbsp;m hallikat, rauda sisaldavat lubjakivi ([[Aseri lade]]). Järgneb 6,5 &nbsp;m [[Kunda lade]]messe kuuluvaid lubjakive, mis sisaldavad hulgaliselt [[peajalgne|peajalgsete]] (nautiloiidide) [[kivistis]]i ja 2,5 &nbsp;m [[glaukoniit]]i sisaldavat lubjakivi ([[Volhovi lade]]) ning 0,6 &nbsp;m samalaadset glaukoniiti sisaldavat kirjuvärvilist lubjakivi ([[Billingeni lade]]me [[Päite kihistik]]). Nende all järgnevad juba tunduvalt pehmemad, alam-ordoviitsiumisse kuuluvad kivimid: [[Hunnebergi lade]]me [[Leetse kihistu]] roheline glaukoniitliivakivi (1,3 &nbsp;m), [[Varangu lade]]me [[Türisalu kihistu]] tumepruun [[diktüoneemakilt]] (2 &nbsp;m) ja [[Pakerordi lade]]me [[Kallavere kihistu]] [[oobolusliivakivi]] ehk [[fosforiit]] (3,5 &nbsp;m).

Sellest tasemest allpool tulevad juba [[alam-kambrium]]isse, st umbes 530 miljoni aasta tagusesse aega kuuluvad kivimid: alul 12 meetrit kollakashalli [[kvartsliivakivi]] ([[Tiskre kihistu]]) ja siis 11 meetrit kvartsliivakivi vahekihtidega [[sinisavi]] ([[Lükati kihistu]]). Viimase pealispinna-lähedaste kihtidega tavalise veeseisu korral avaneva läbilõike osa piirdubki, kuid erandjuhtudel (suurvee aegu) võib mõne meetri ulatuses olla avatud ka sinisavilasundi ülaosa.