Vikipeedia

Teeseenejook: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
1. rida:
[[FilePilt:Kombucha.jpg|pisi|Teeseenejook teeseenega]]
'''Teeseenejook''' on kergelt [[happeline keskkond|happeline]] värskendav [[jook]], mida saadakse [[suhkrud|suhkruga]] magustatud musta või rohelise [[tee (jook)|tee]] [[käärimine|fermenteerimisel]] [[teeseen]]ega, mille moodustavad erinevad äädikhappebakterite ja [[pärmseened|pärmseente]] [[sümbioos|sümbiootilised]] [[kultuur (bioloogia)|kultuurid]]. Maitselt meenutab see kihisevat [[siider|õunasiidrit]].<ref name="jayabalan" />
 
9. rida:
 
==Ajalugu==
Teeseenejoogi täpne päritolu pole teada.<ref name="teine" /> Selle juured võivad ulatuda 220 eKr [[Mandžuuria]]sse. 414 pKr importis [[korealased|korea]] arst Kombu joogi [[Jaapan]]isse.<ref name="forbesjayabalan" /><ref name="jayabalanforbes" />
On teateid, et teeseenejooki tarbiti [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida]]s aastal 1900 ja sealt levis see [[Euroopa]]sse. Esmakordselt on teeseenejooki mainitud saksa kirjanduses [[1913]]. aastal. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli teeseenejook populaarne [[Taani]]s ja [[Saksamaa]]l. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai teeseenejook populaarseks [[Itaalia]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Hispaania]]s. Saksamaal oli see selleks ajaks unustatud. [[Ameerika Ühendriigid |Ameerika Ühendriikidesse]] jõudis jook 20. sajandi keskel.<ref name="ux3qk" />
 
===Etümoloogia===
19. rida:
 
==Mõju tervisele==
Teeseenejoogiga koos käivad väited, et jook ravib [[aids|AIDS]]-i, [[vähk (haigus)|vähki]], [[ateroskleroos|ateroskleroosi]]i, [[suhkrutõbi|diabeeti]], alandab [[vererõhk|vererõhku]]u ja stimuleerib [[immuunsüsteem]]i. Jook on näidanud [[antibiootikumid|antibiootilist]] ja [[antioksüdant]]set mõju loomadele, kuid kvaliteetsed uuringutulemused samade efektide kohta inimesele puuduvad.<ref name="mskcc" />
 
2003. aastal iseloomustas [[Edward Ernst]] teeseenejoogi kliiniliste tõendite süstemaatilise ülevaate kokkuvõttes teeseenejooki kui äärmuslikku näidet ebatraditsioonilisest ravimist, mille puhul puuduvad tõendid võimalike heade ja ka kahjulike toimete kohta. Ernst jõudis järeldusele, et mitmed väljapakutud, kuid põhjendamatud tervislikud mõjud ei ole piisavad, et õigustada teeseenejoogi tarbimist teraapilisel eesmärgil.<ref name="neljas" />
26. rida:
On teada üksikuid juhtumeid, mis kinnitavad teeseenejoogi tarbimisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid. Pole selge, kas negatiivsed juhtumid on tõepoolest haruldased või neid lihtsalt ei dokumenteerita.<ref name="neljas" /> Ameerika Vähiliit on öelnud, et teeseenejoogi joomisega on seostatud tõsiseid kõrvalmõjusid ja üksikuid surmajuhtumeid.<ref name="8Vbac" />
 
Teeseenejoogi valmistamisel on sagedane bakteriaalne saastumine, mistõttu võib teeseenejoogi joomine põhjustada nahapõletikke, maksakahjustusi ja allergilisi reaktsioone. Kui teeseenejook on saastatud [[hallitusseened|hallitusseenega]] [[kerahallik|''Aspergillus'']], põhjustab liigne tarbimine eluohtlikku [[metaboolne atsidoos|metaboolset atsidoosi]]. Teeseenejooki ei tohiks juua lapsed, rasedad, imetavad emad ega immuunpuudulikkusega inimesed.<ref name="OB1Tr" />
 
Teatavasti on vähemalt üks inimene surnud pärast teeseenejoogi joomist, samas pole jook ise tunnistatud lõplikult surma põhjuseks.<ref name="books" /> Ohver suri südame seiskumise tõttu, hiljem tuvastati tal sooletrakti perforatsioonid ja raske [[atsidoos]].<ref name="kaheksa" /> Arvatavasti reageeris tee rohtudega, mida ohver tarbis ja põhjustas surma.<ref name="books" />
34. rida:
Teeseene botaaniline nimi on ''Medusomyces gisevii''. Tema mikroobiline koosseis on väga erinev, kuid kõige arvukamalt leidub [[prokarüoot]]e, kes kuuluvad [[bakterid|bakterite]] ''Acetobacter'' ja ''Gluconobacter'' [[perekond (bioloogia)|perekonda]]. Pärmseentest on sageli esindatud ''Saccharomyces'', ''Schizosaccharomyces'', ''Zygosaccharomyces'', ''Brettanomyces/Dekkera'', ''Candida'', ''Torulospora'', ''Koleckera'', ''Pichia'', ''Mycotorula'' ja ''Mycoderma''.<ref name="jayabalan" />
 
Teejook saadakse, kui teeseen pannakse suhkruga magustatud tee sisse.<ref name="jayabalan" /> Teeseene emaseen on [[biokile]], mille moodustavad sümbioosis elavad bakterite ja pärmseente kultuurid. Teeseene moodustumiseks on vaja vähemalt kolme mikroorganismi: äädikhappebakterit ''Acetobacter xylinum'' ning kahte pärmseent ''Zygosaccharomyces rouxii'' ja ''Candida sp''.<ref name="springer" /> ''Acetobacter xylinum'' on vastutav tselluloosse ujuva biokile moodustumise eest.<ref name="jayabalan" /> [[Metabolism]]i käigus tekivad [[etanool]] ning [[piimhape|piim-]], [[etaanhape|äädik-]], glükoon- ja glükuroonhapped.<ref name="springer" /> Elutegevuse käigus muudavad pärmseened suhkrud [[alkoholid|alkoholiks]] ja äädikhappebakterid alkoholid äädikhappeks, lisaks neile leidub joogis ka teisi [[hape|happeid]] ja [[kofeiin]]i. Kuna protsess vajab [[hapnik|hapnikku]]ku, peab teeseenejooki valmistama õhule avatud anumas. Valmis teejoogis on tavaliselt vähem kui 0,5%vol alkoholi, pole välistatud ka suurem alkoholisisaldus.<ref name="teine" />
 
Teeseenejook sisaldab ka erinevaid [[ensüüm]]e, [[aminohapped|aminohappeid]], [[polüfenoolid|polüfenoole]] ja teisi [[orgaanilised happed|orgaanilisi happeid]]. Koostisosade osakaal on väga varieeruv. Teeseenejoogis leidub ka etanooli, glükuroonhapet, glütserooli, piimhapet, usniinhapet, samuti [[B-rühma vitamiinid|B-]] ja [[C-vitamiin]]i. Ülekääritamine põhjustab [[äädikas|äädika]]sarnaste hapete osakaalu suurenemist.<ref name="jayabalan" />
40. rida:
==Tarbimine==
Teeseenejooki tehakse kodudes üle maailma, on ka ettevõtteid, kes toodavad jooki müügi eesmärgil.<ref name="jayabalan" /> Kaubanduslikult hakati teeseenejooki tootma 1990. aastate lõpus.<ref name="KcEYQ" />
2010. aastal tuvastas USA Tarbijakaitse Ameti inspektor USA supermarketi Whole Foods müügilettide pudeleid auditeerides mitmete ettevõtete teeseenejookide kõrgenenud alkoholisisalduse. Labor määras alkoholisisalduseks 0,5–2,5%vol. Alkoholisisaldust ei olnud pudelile märgitud. Seetõttu eemaldasid mitmed suurtootjad ligi kaheks kuuks oma joogid poelettidelt. Osad ettevõtjad taotlesid [[õlu|õlle]] või [[vein|veini]]i valmistamise litsentsi, teised aga muutsid tootmisprotsessi nii, et jook ei sisaldaks alkoholi. Seejärel toodi kaup poelettidele tagasi.<ref name="u05BJ" />
2016. aastal ostis ettevõte PepsiCo teeseenejoogitootja KeVita ligi 200 miljoni dollariga.<ref name="5DWIJ" />
 
==Muud kasutusalad==
Teeseene bakteri- ja pärmikoosluste loodud mikroobse [[tselluloos|tselluloosi]]i kuivatamisel saadakse nahasarnane tugev tekstiil. Materjal on hästi volditav, mis võimaldab luua õmblusteta riideid.<ref name="QjiEU" /> Erinevate parkivate vedelike nagu [[kohv|kohvi]]i, musta tee, rohelise tee või punase [[vein|veini]]i leotises seent kasvatades saab tekstiilile anda värvi. Tekstiili tekstuur oleneb teeseene emaseene mikroobsest koosseisust ja kasutatavast värvainest.<ref name="R0liS" />
 
==Viited==
52. rida:
<ref name="forbes">{{netiviide |Autor= Troitino, Christina | URL =https://www.forbes.com/sites/christinatroitino/2017/02/01/kombucha-101-demystifying-the-past-present-and-future-of-the-fermented-tea-drink/#2eb57a0c4ae2| Pealkiri =Kombucha 101: Demystifying The Past, Present And Future Of The Fermented Tea Drink| Väljaanne =Forbes| Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="neljas">Ernst, E. 2003. Kombucha: A Systematic Review of the Clinical Evidence. Forschende Komplementarmedizin und Klassische Naturheilkunde 10(2), 85–87.</ref>
<ref name="mskcc">{{netiviide |Autor= Memorial Sloan Kettering Cancer Center| URL =https://www.mskcc.org/cancer-care/integrative-medicine/herbs/kombucha | Pealkiri = Kombucha| Väljaanne = | Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>▼
<ref name="kaheksa">BC Center For Disease Control. (2015). [http://www.bccdc.ca/resource-gallery/Documents/Educational%20Materials/EH/FPS/Food/kombucha1.pdf Food Safety Assessment of Kombucha Tea Recipe and Food Safety Plan].</ref>▼
<ref name="books">{{raamatuviide | autor=Bryant, B., Knights, K. | pealkiri=Pharmacology for Health Professionals | koht=Austraalia | kirjastus=Elsevier Australia | aasta=2011 | lehekülg=78 | trükk=Kolmas}}</ref>▼
<ref name="springer">Blanc, P. J. 1996. [https://link.springer.com/article/10.1007/BF00128667 Characterization of the Tea Fungus Metabolites]. Biotechnology Letters 18(2), 139–142.</ref>▼
<ref name="ux3qk">{{raamatuviide | autor=Kaufmann, K. | pealkiri=Kombucha Rediscovered!: The Medicinal Benefits of an Ancient Healing Tea | koht=Ameerika Ühendriigid | kirjastus=Book Publishing Company | aasta=2013 | lehekülg=24}}</ref>
<ref name="0SOwG">{{raamatuviide | autor=Tietze, H. | pealkiri=Kombucha: The Miracle Fungus | koht=Austraalia | kirjastus=PHREE Books | aasta=1996 | lehekülg=15 | trükk=Kuues}}</ref>
▲<ref name="mskcc">{{netiviide |Autor= Memorial Sloan Kettering Cancer Center| URL =https://www.mskcc.org/cancer-care/integrative-medicine/herbs/kombucha | Pealkiri = Kombucha| Väljaanne = | Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="8Vbac">{{netiviide |Autor= Pantsios, Anastasia | URL =https://www.ecowatch.com/is-kombucha-tea-really-good-for-you-1882005475.html| Pealkiri =Is Kombucha Tea Really Good for You?| Väljaanne =EcoWatch| Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="OB1Tr">{{netiviide | Autor=Sherrill, S | URL =http://www.clinicaladvisor.com/alternative-meds-update/kombucha-causes-more-harm-than-good/article/358965/ | Pealkiri = Kombucha Causes more Harm Than Good| Väljaanne = Clinical Advisor| Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>
▲<ref name="books">{{raamatuviide | autor=Bryant, B., Knights, K. | pealkiri=Pharmacology for Health Professionals | koht=Austraalia | kirjastus=Elsevier Australia | aasta=2011 | lehekülg=78 | trükk=Kolmas}}</ref>
▲<ref name="kaheksa">BC Center For Disease Control. (2015). [http://www.bccdc.ca/resource-gallery/Documents/Educational%20Materials/EH/FPS/Food/kombucha1.pdf Food Safety Assessment of Kombucha Tea Recipe and Food Safety Plan].</ref>
<ref name="bMNEZ">{{netiviide | URL =https://livertox.nlm.nih.gov//UsnicAcid.htm | Pealkiri = Drug Record: Usnic Acid| Väljaanne = | Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>
▲<ref name="springer">Blanc, P. J. 1996. [https://link.springer.com/article/10.1007/BF00128667 Characterization of the Tea Fungus Metabolites]. Biotechnology Letters 18(2), 139–142.</ref>
<ref name="KcEYQ">{{netiviide |Autor= Wollan, Malia | URL =http://www.nytimes.com/2010/03/25/fashion/25Tea.html?_r=1| Pealkiri =A Strange Brew May Be a Good Thing| Väljaanne =The New York Times| Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="u05BJ">{{netiviide |Autor= Crum, Hannah | URL =https://www.bevnet.com/news/2011/the-kombucha-crisis-one-year-later| Pealkiri =The Kombucha Crisis: One Year Later| Väljaanne =BevNET| Kasutatud = 29.10.2017| Keel = inglise k}}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Teeseenejook"