|
|Surmakoht = [[Rooma]]
}}
Jorven progamertag_
'''Gregorius I''' ('''Gregorius Suur''', [[õigeusu kirik]]us ka '''Gregorios Dialogos''', [[540]] – [[12. märts]] [[604]]) oli [[paavst]] [[590]]–604. Ta oli 64. paavst. Gregorius I oli esimene [[munk]], kes sai paavstiks. Teda austatakse [[katoliku kirik]]us [[Kiriku doktor]]ina.
[[Agapetus I|I]].
Gregorius sündis 540. aasta paiku [[Rooma]]s. Tema isa Gordianus (surnud [[574]]) oli jõukas [[aristokraat]], kes pidas kirikuametit (''regionarius''). Ta pärines tuntud suguvõsast (arvatavasti [[Aniciuse suguvõsa]]st) ja oli paavst [[Felix III]] järeltulija. Samast suguvõsast oli pärinenud ka paavst [[Agapetus I]].
valitsevaks.
Gregoriuse ema [[Silvia]] ([[515]]–[[592]]) pärines väärikast suguvõsast. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus [[pühak]]una, kelle mälestuspäeva tähistatakse katoliku kirikus [[3. november|3. novembril]]. Samuti on pühakuks kuulutatud Gregoriuse [[tädi]]d [[Emiliana]] ja [[Trasilla]].
andis.
Gordianuse ja Silvia peres oli veel üks poeg, kelle kohta pole andmeid säilinud.
<br />
Gordianuse omanduses olid mitmed maavaldused [[Sitsiilia]]s ja Roomas. Roomas omas ta [[villa]]t [[Caeliuse küngas|Caeliuse künkal]]. Tänapäeval asub selles paigas Via di San Gregorio tänaval San Gregorio al Celio kirik.
[[Pilt:Celio_-_san_Gregorio_-_1733.JPG|pisi|vasakul| San Gregorio al Celio kirik asub kohas, kus sündis Gregorius I]]
Gregorius sündis segasel ajajärgul, mil [[Itaalia]]t rüüstasid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]]. [[Ida-Rooma keiser]] [[Justinianus I]] üritas Itaalia alasid ühendada, kuid ei suutnud. Aastatel [[541]]–[[542]] tabas Itaaliat [[katk]]uepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. Seesugune ärev ning muserdatud keskkond avaldas mõju ka Gregoriusele, kellel kujunes välja uskumus peatselt lähenevast [[maailmalõpp|maailmalõpust]].
Pole teada, kust Gregorius oma hariduse sai, kuid [[Gregorius Toursist|Toursi Gregoriuse]] väitel oli ta osav nii [[retoorika]]s kui ka muudel aladel. Koduseinte vahelt sai ta kaasa sügava [[usk|usu]] [[Jumal]]asse. Talle meeldis [[palve]]tada ja [[piibel|Piiblit]] lugeda.
[[Pilt:Gregorythegreat.jpg|pisi|300px| Gregorius I. [[Carlo Saraceni]] maal]]
Gregorius sai [[572]]. aasta paiku keiser [[Justinus II]] soovitusel Rooma linna prefektiks, mis oli nii noores eas mehe jaoks kõrge ametikoht. See tähendas, et Rooma kõrgeima [[kohtunik]]u ning [[Rooma senat]]i eesistujana allus ta vahetult keisrile. Pärast isa surmale järgnenud pikaajalist palvetamist otsustas Gregorius 574. aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust.
Gregorius asus mungaellu suure entusiasmiga, asutades oma Sitsiilia maavaldustele kuus [[klooster|kloostrit]]. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana elama asus. Selle kloostri [[patroon]]iks sai [[apostel]] [[Andreas]].
Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus [[benediktiinid]]e ordusse või mitte. Kirikuloolane [[Cesare Baronio]] ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid [[Jean Mabillon]] on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks.
Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta [[tervis]]e nõrgenemisele, mis hilisemas elus palju tunda andis.
Paavst [[Benedictus I]] [[ordinatsioon|ordineeris]] Gregoriuse [[diakon]]iks ([[kardinal]]diakon).
==Saadik Konstantinoopolis==
| 