Suurajukoor: erinevus redaktsioonide vahel

'''Suurajukoor''' ehk '''ajukoor''' (''cortex cerebri'') on [[neuron]]itest ja [[neurogliiarakk]]udest koosnev 1–5 &nbsp;mm paksune [[hallaine|hallaine]] kiht [[suuraju poolkerad]]e pinnal.<ref name="ana" />

Suurajukoor on üks keerulisemaid ajuosasid, sisaldades väga palju [[närvirakk|närvirakk]]e (ligikaudu 10–14 miljardit), mis paiknevad kuues kihis.<ref name="Anatoomia" />

[[Närilised|Näriliste]] ning teiste väiksemate [[imetaja|imetaja]]te ajukoor on sile, kuid suuremate imetajate (näiteks inimese) suuraju pind on liigendunud vagude varal sagarateks ja käärudeks.<ref name="WMNDr" /> Need võimaldavad pinda suurendada, mahutades seega rohkem närvirakke ning soodustades verevarustust. Liigendatuse tõttu on koore pindala suhteliselt suur – ligikaudu 1500–2200 &nbsp;cm².<ref name="ana" /> Ehk siis teisendatuna 0,15 kuni 0,22 m².

Ajukoor moodustab [[suuraju|suuraju]] kaalust umbes kolmandiku.

Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteem]]ist. Sellega on seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine.<ref name="füsioloogia" />

Suurajukoor koosneb peamiselt hallaine kihist. Hallaine kihi all paikneb [[valgeaine|valgeaine]].

Koore pinnal on mitmeid vagusid ja käärusid. Suuremad vaod jagavad [[suuraju poolkerad]]epoolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: [[otsmikusagar|otsmiku]]-, [[kiirusagar|kiiru]]-, [[oimusagar|oimu]]- ja [[kuklasagar|kuklasagar]]aks.<ref name="anatoomia" />

* [[Otsmikusagar|Otsmikusagar]] (frontaalsagar) paikneb ajukoore eesmises osas ning on seotud loomingulise mõtlemise, otsuste tegemise, samuti ka liigutuste planeerimise, teostamise ning kontrollimisega. Otsmikusagara alumisel küljel paikneb arenguliselt vanim peaaju osa – [[haistmisaju|haistmisaju]].<ref name="qe8R5ana" /> <ref name="anaqe8R5" /> [[Inimene|Inimesel]] paikneb otsmikusagara tagaosas [[motoorne ajukoor]].<ref name="mlerF" />

Kuju ja [[jätke|jätkete]]te kuju poolest jaotatakse [[rakk|rakke]]e [[pikaneuriidilised rakud|pika]]- ja [[lühineuriidilised rakud|lühineuriidilisteks]] [[rakk|rakkudeks]]. [[Pikeneuriidilised rakud|Pikaneuriidilised]] närvirakud on suured ja püramiidja kujuga. Viiendas ja kuuendas kihis on need peamisteks närvirakkudeks. Lühineuriidilised närvirakud on väikesed ämbliku- ja tähekujulised rakud. Neid leidub suuraju koore kõikides kihtides, kõige enam teises ja kolmandas kihis. Lühineuriidilised rakud võtavad vastu erutusi ja levitavad neid koore kaugematesse piirkondadesse.<ref name="bio" />

I [[Molekulaarkiht|Molekulaarkiht]] (''lamina molecularis''), kus paiknevad vaid üksikud närvirakud.

II [[Välimine granulaarkiht|Välimine granulaarkiht]] (''lamina granularis externa'') on tihedalt pakitud arvukate [[püramiidrakud|püramiid-]] ja [[sõmerrakk|sõmerrakkudega]]udega.

III [[Välimine püramidaalkiht|Välimine püramidaalkiht]] (''lamina pyramidalis externa'') koosneb keskmise suurusega [[püramiidrakk|püramiidrakkudest]]udest ning [[tähtrakud|täht-]] ja sõmerrakkudest.

IV [[Sisemine granulaarkiht|Sisemine granulaarkiht]] (''lamina granularis interna'') sisaldab väikeseid sõmerrakke.

VI [[Multiformne kiht|Multiformne kiht]] (''lamina multiformis''), mis jaotub kaheks alakihiks:

Suuraju koore viimane kiht läheb üle valgeaineks, kus paikneb rohkelt müeliniseerumata ja müeliniseerunud rakke ning [[gliiarakud|gliiarakke]]. Närvirakkude vahel eristatakse kiude: radiaal-, interradiaal-, supraradiaal- ja tangentsiaalkiude. <ref name="histoloogia" />

Suurajukoores eristatakse [[projektsiooniväli|projektsiooni]]- ja [[assotsiatsiooniväli|assotsiatsiooniväljasid]]. Projektsiooniväljad võivad olla kas sensoorsed või motoorsed.

[[Motoorne väli|Motoorsed väljad]] on koondunud peamiselt [[otsmikusagar|otsmikusagar]]aotsmikusagara [[pretsentraalkäär|pretsentraalkääru]]u- ning [[paratsentraalsagarik|paratsentraalsagariku]]u piirkondadesse.

Alumiste kehaosade (alajäsemete) tahteliste liigutuste alad asuvad pretsentraalkääru ülemistes osades ning ülemiste kehaosade (näo, kaela, ülajäsemete) motoorsed alad paiknevad pretsentraalkääru alumistes osades. Päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad paiknevad [[paratsentraalsagarik]]usparatsentraalsagarikus. [[Otsmikusagar]]asOtsmikusagaras asuvad veel [[mälumislihas]]te, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad.

Nimetatud motoorsetest piirkondadest saavad alguse tahtelise liigutuste sooritamiseks [[püramidaalteed]]. Püramidaalteed ristuvad [[piklikaju]] tasandil, mille tõttu juhib ühe poolkera tegevus vastaskehapoole motoorikat.

Sekundaarsed motoorsed väljad on vajalikud üksikute liigutuste mälupiltide talletamiseks. Sellisteks keskusteks on näiteks keskses [[otsmikukäär|otsmikukäärus]]us paiknev motoorne kirjutamisväli ning alumises otsmikukäärus asuv kõneväli. Kui motoorne kirjutamisväli kahjustub, ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi. Motoorse kõnevälja häire korral ei saa inimene rääkida, kuigi selleks vajalikud [[lihas|lihased]] on terved.<ref name="ana" />

Sensoorsed väljad võtavad vastu ning töötlevad meeleelunditelt saabuvat informatsiooni. Ajukoore sensoorsed väljad asuvad eelkõige [[posttsentraalkäär|posttsentraalkäärus]]us ja [[paratsentraalsagarik|paratsentraalsagarikus]]. Seal paiknevad temperatuuri-, kompimis-, valu-, ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad.

Alajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ning ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Kui nimetatud sensoorsed piirkonnad on vigastastatud, ei tunne inimene kompimisel esemeid ära. Nägemispiirkond asub [[kuklasagar|kuklasagara]] piirkonnas ja selle vigastamise korral kaotab inimene nägemise. Nägemispiirkonna lähedal paikneva nägemismälu vigastamise korral näeb inimene esemeid, kuid ei tunne neid ära.

Juhul kui vigastatud on alumises [[kiirusagarik|kiirusagarikus]]us paiknev lugemiskeskus, on inimene võimeline nägema numbreid ja tähti, kuid ei saa aru nende tähendusest. Ülemise [[oimukäär|oimukääru]]u keskosas paikneb kuulmiskeskus, mille taga on akustiline kõnekeskus. Selle vigastamise korral kuuldakse sõnu, kuid ei mõisteta nende tähendust.<ref name="ana" />

Ülejäänud suuraju poolkerade koore piirkondades asuvad [[assotsiatsioonipiirkond|assotsiatsioonipiirkonnad]]. Sinna jõuab informatsioon kas [[projektsiooniväli|projektsiooniväljadelt]] või otse [[taalamus]]elt. Assotsiatsioonipiirkonnad moodustavad inimesel kuni poole ajukoore pinnast.<ref name="füsioloogia" /> Neist kõige tähtsam ala paikneb [[otsmikusagar|otsmikusagaras]]. Seal toimub tahte kujundamine ning informatsiooni talletamine.

Assotsiatsioonipiirkonna vigastamise korral aeglustub inimese käitumine, kaob huvi erinevate tegevuste ja ümbruse vastu ning mõtlemisvõime. Oimu- ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkonnad on seotud rääkimisega ning oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagara vastavates piirkondades ühendatakse kõikidest [[retseptor|retseptoritest]]itest saadav informatsioon ning edastatakse see otsmikusagarale.<ref name="ana" />

[[Projektsiooniteed|Projektsiooniteed]] on olulised, sest nende kaudu toimub ühendus suurajukoore ja madalamal asuvate ajuosade vahel. Projektsiooniteed jaotuvad kaheks: alanevad ja ülenevad teed.

*Ülenevad teed ühendavad taalamust ja [[põlvikkeha|põlvikkehasid]]sid suurajukoore üksikute väljadega. Need on ülenevate juhtteede jätkuks, mida mööda saabub ajukoorde informatsioon keha mitmesugustest [[retseptor|retseptoritest]].

Mitmed [[neuropsühholoogia|neuropsühholoogilised häired]] on tingitud ajukoore kahjustusest.