Skageni maalijad: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Hipp hipp hurra! Konstnärsfest på Skagen - Peder Severin Krøyer.jpg|pisi|Peder Severin Krøyeri maalil "[[Hip-hip-hurraa (maal)|“Hip"Hip-hip-hurraa!]]" (1888) on kujutatud mitmeid Skageni kunstnikke]]

Kohalike elanike seas olid just kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainest.<ref name="pDeY2" /> Ka Skageni pikki randu kujutati paljudel maastikumaalidel. Näiteks Peder Severin Krøyerit, kes oli Skageni maalijate seas üks tuntumaid, inspireeris maali “Sinine"Sinine tund”tund" looma suvine õhtuvalgus, mil vee- ja taevasina näisid otsekui kokku sulavat. Eri värvide kokkusulandumine tuleb esile tema kõige kuulsamal maalil “Suveõhtu"Suveõhtu Skageni rannas. P.S. Krøyer ja Marie Krøyer”Krøyer".

Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid [[Rootsi]] maalikunstnikud [[Oscar Björck]] ja [[Johan Krouthén]], [[Norra]] kunstnikud [[Christian Krohg]] ja [[Eilif Peterssen]], Taani kunstnikud [[Laurits Tuxen]], [[Karl Madsen]], [[Karl Locher]], [[Viggo Johansen]], [[Thorvald Niss]], [[Holger Drachmann]] ning eriti silmapaistvad [[Anna Ancher]] ja [[Michael Peter Ancher|Michael Ancher]] ning [[Peder Severin Krøyer]]. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud [[Georg Brandes]] ja [[Henrik Pontoppidan]] ning Rootsi helilooja [[Hugo Alfvén]]. <ref name="Sandby" />

Alates 1871. aastast õppis Michael Ancher [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]]is Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias koos Karl Madseni ja Viggo Johanseniga. 1874. aastal läks ta Skagenisse kohalikke kalureid maalima, sõbrunedes seal poepidajatest Brøndomite perekonnaga, kes peagi oma poeruume laiendades ja muutes avas külalistemaja. Perekond kutsus kunstniku oma 15-aastase tütre Anna leeripeole, kes köitis vägagi kunstniku meeli. Järgmisel aastal tuli Ancher Skagenisse tagasi koos Madseni ja Johanseniga, kelle loometööd mõjutas tugevasti prantsuse [[impressionism]]. Eelkõige just Johansen hakkas vabas õhus maalima loodusmaastikke, sulatades oma piltidel kokku nii impressionistliku kui ka realistliku väljenduslaadi. <ref name="Sandby" />

1876. aastal, eriti aga 1877 tulid mitmed kunstnikud Skagenisse suvitama, kasutades Brøndømite maja nii elukohana kui ka omavahelise kooskäimiskohana. Michael Ancher rajas Skagenisse oma uue kodu, kihludes Anna Brøndomiga 1878 ning abielludes temaga 1880. aastal. Nende kodu muutus kunstnike tähtsaks kohtumispaigaks ning eriti pärast seda, kui kuningas [[Christian IX]] ostis ühe Ancheri maalidest (“Will"Will he round the point?”").

Maalikunstnikuna tunnustust leidnud Anna Ancheri huvi maalikunsti vastu sai alguse ajal, mil kunstnikud hakkasid suviti peatuma nende perehotellis. Ta uuris hoolikalt hotelliruumidesse kuivama jäetud, äsja valminud maale. 1875. aastal astus ta Vilhelm Kyhni kunstikooli Kopenhaagenis. Anna Ancheri maalimislaadi mõjutas hiljem Christian Krohg, kes õpetas talle inimeste argielu jäädvustamist lõuendile ja värvide oskuslikku kasutamist.<ref name="KbLwv" />

Christian Krohg tuli esmakordselt Skagenisse 1878. aasta suvel, julgustatuna Georg Brandesi soovitusest, keda ta kohtas [[Berliin|Berliinis]]is. Ta tõi endaga kaasa teadmisi uutest rahvusvahelistest kunstisuundadest, avaldades sel kombel mõju rühmituse liikmete loometööle. Samas avaldasid kokkupuuted kohalike elanikega tugevat mõju Krohgi enda töödele.<ref name="c7ISM" />

1882. aastal võttis Ancherite perekond ette välisreisi. [[Viin|Viinis]]is olles kohtusid nad P. S. Krøyeriga, kes rääkis neile oma kavatsusest minna suvel Skagenisse. Ta ei hoolinud põrmugi sellest, et M. Ancher polnud tema sinnasõitmisest kuigi huvitatud. Krøyerist, kellel olid tihedad sidemed mitmete [[Pariis|Pariisi]]i impressionistidest kunstnikega, sai otsemaid Skageni kunstnike koloonia keskne figuur ja mitteametlik liider. 1883. aastal asutas ta “Õhtuakadeemia”"Õhtuakadeemia". Need olid õhtud, mil kunstnikud kogunesid maalima ja arutlema üksteise tööde üle, sealjuures sageli veini ja šampanjat nautides.<ref name="5SJTS" /> 1884. aastal pildistas saksa kunstnik [[Fritz Stoltenberg]] Ancherite aias pidutsevaid kunstnikke, tähistamaks kunstnikepaari kolimist oma uude majja. Eriti üks neist fotodest inspireeris Krøyerit maalima pilti “Hip"Hip-hip-hurraa!”", ent ometi kulus tal selle lõpetamiseks neli aastat.<ref name="Sandby" />

Skageni maalikunstnikest kujunes tihedate sidemetega kogukond. Sellele aitas kaasa kunstnike ja selle maakandi noorte naiste järjest süvenev läbikäimine. 1880. aastal abiellus Michael Ancher külalistemaja peretütre Anna Brøndumiga, Viggo Johansen abiellus Martha Mølleriga (Anna Brøndumi nõbu) ning Karl Madsen abiellus kooliõpetaja Helene Christenseniga.

Ancherite kodumajast, kuhu pere oli sisse kolinud 1884. aastal, sai kunstnike koloonia tugipunkt, eriti veel seetõttu, et abielupaar elas seal aasta ringi. Kui nende tütar Helga (väike tüdruk maalil “Hip"Hip-hip-hurraa!”") 1964. aastal suri, siis pärandas ta kodumaja fondile, kes peagi kohandas selle Skageni muuseumiks – Skageni maalikunstnike tööde eksponeerimiskohaks.

Johansenide peres oli palju lapsi. Neid võib näha tantsimas ümber jõulupuu Viggo Johanseni maalil „Häid"Häid jõule!“".

Skageni kunstnike rühmituse üks liidreid P. S. Krøyer abiellus Marie Triepckega, kellesse ta oli armunud 1888. aastal Pariisis viibides. Toda jõukat saksa inseneri tütart peeti tollal Taani kõige ilusamaks naiseks. Aastate möödudes Krøyeri tervis halvenes järjest enam ja Marie tundis end abielus üha õnnetumana. Abielu lõppes lahutusega 1905. aastal, mil Marie jäi lapseootele pärast armuafääri Rootsi helilooja Hugo Alfvéniga, kellega Marie hiljem abiellus. Krøyer suri Skagenis neli aastat hiljem, tõenäoliselt vaimuhaigusse. <ref name="Svanholm" />

[[Pilt:Skagens museum.jpg|pisi|Skageni muuseum paikneb hotelli „Brøndum“"Brøndum" vanas aias]]

1982. aastal laiendati muuseumi näitusepinda arhitekt Jacob Blegvadi projekt kohaselt. Tema projekteeris ka hilisema juurdeehitise, mis avati 1989. aastal. Tänapäeval sisaldab Skageni muuseumi kollektsioon rohkem kui 1800 kunstiteost.<ref name="Efgw0" />