Redaktsioon: 31. august 2019, kell 10:02 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 302 muudatust →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. september 2019, kell 13:07 redigeeri eemalda 193.40.224.139 (arutelu) →‎Eluviis ja paljunemine Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Uuem muudatus →
32. rida: == Eluviis ja paljunemine == ~~Sitasitikas~~Pasasitikas on [[koprofaag]]se eluviisiga putukas, kes kaevub mulda. [[Sõnnik]]ust toituvad nii [[Vastne\|vastsed]] kui ka [[valmik]]ud. Aktiivne eluperiood Eestis on sõltuvalt karjatamisest ja temperatuurist aprillist oktoobrini. Sitasitikat võib madala põrinaga lendamas kuulda enamasti õhtuhämaruses. Lennuaeg on maist augustini. Öösiti on võimalik teda uurimiseks lähedale meelitada [[Ultraviolettkiirgus\|ultravioletse]] valgusega. Lendamine pole sitasitika tugevaim omadus, sest ta on võrdlemisi aeglane manööverdaja (on täheldatud, et mõnikord põrkavad nad kariloomade vastu), kuigi võib sobiva sõnnikuhunniku või paarilise otsingul läbida pikki vahemaid.<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":0" /> Emane ja isane sitasitikas kaevavad karjamaadel veiste (või hobuste) võimalikult värske sõnnikuhunniku alla kuni 2 cm diameetriga ja kuni 0,5 m sügavuse tunneli, millele emane kaevab üksinda mitmeid, umbes 10 cm pikkusi, külgmisi lisaharusid koos haudekambritega. Isane transpordib mulda maapinnale ja varustab emast sõnnikuga. Sõnnikuhunnikud on ka nende mardikate põhiliseks leiukohaks.<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":0" /> 38. rida: Sõnnikust veeretab sitasitikas maapinnal palli, mis viiakse edasi peakäiku ja seejärel haudekambrisse. Seal muneb emane igas käigus olevasse sõnnikutükki ühe [[muna]] ning pärast seda täidab ta kambrid sõnnikuga, mis on ühtlasi toiduks kasvavatele vastsetele. Vastsetest arenevad talveks [[Nukk (bioloogia)\|nukud]] ja nendest omakorda kevadel valmikud, kes maapinnale ronivad ja järgmisi sõnnikuhunnikuid koloniseerivad. Sellist selgelt eristatavate staadiumitega arengutsüklit munast valmikuni nimetatakse [[Täismoone\|täismoondeks]].<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":0" /> Sitasitika eluviis ja toitumine võivad küll tunduda natuke veidrad, kuid looduses on konkurents sellisele toidulauale pigem väike. Sõnnik on vägagi toitaineterikas ning seetõttu on sitasitikal ja teistel koprofaagsetel putukatel selle mulda viimisel (ja omakorda läbi seedimisel) suur roll ökosüsteemi aineringluses, mullaviljakuses ja karjamaade puhtamana hoidmisel.<ref name="C59f1" /> == Sarnased liigid ==

Sitasitikas: erinevus redaktsioonide vahel