Russalka (monument): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
4. rida:
'''Russalka mälestussammas''' on [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[soomuslaev]]a [[Russalka]] hukkumisele pühendatud [[mälestusmärk]] [[Kadriorg|Kadriorus]] [[Tallinn]]as. Selle autorid on [[skulptor]] [[Amandus Adamson]] ja [[arhitekt]] [[Nikolai Thamm noorem]].<ref name="EP" /> See on esimene eesti skulptori loodud monument Tallinnas ja üldse Eestis.<ref name="register" />
[[Tallinna sadam]]ast väljunud soomuslaev Russalka läks tormisel [[Soome laht|Soome lahel]] põhja 7. septembril ([[ukj]] [[19. september|19. septembril]]) [[1893]]. Lisaks [[komandör]]ile hukkus 11 ohvitseri ja 166 meremeest<ref
Uppunud Russalka leiti üles alles 110 aastat hiljem, [[Eesti Meremuuseum]]i käivitatud otsingutel [[2003]]. aasta juulis. Laev oli [[vöör]]ipidi 30 meetri ulatuses põhjamudasse tunginud ja seisis peaaegu püstloodis 74 meetri sügavusel.
16. rida:
==Pidulik avamine==
[[Pilt:Rusalka memorial through Kadriorg park, Tallinn.JPG|pisi|vasakul|Mälestusmärk Kadrioru pargi poolt]]
Samba nurgakivi pandi pidulikult [[20. september|20. septembril]] (vkj 7. septembril) 1901.<ref name="EP"
Avamispidustused algasid kell 12.30. Juba hommikul kogunes rahvast murdu. Kooliõpilased olid tulnud klasside kaupa. Samba juurde oli üles rivistatud sõjavägi, lahel seisid sõjalaevad Mogutši, Kompass, Sekstan, Svetlana, Asja ja Artelštšik. Kohal olid vaimulikud, sadamaülem kontradmiral Wulff, [[Eestimaa kuberner]] [[kammerhärra]] [[Aleksei Bellegarde|Bellegarde]], [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] [[parun]] [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen|von Dellingshausen]], [[Tallinna linnapea]] [[Karl Johan von Hueck|von Hueck]], mälestussamba komitee liikmed, hukkunud meremeeste omaksed ja teised kutsutud võõrad. Kell 12.30 saabusid kinnistes tõldades [[Venemaa keisririigi Mereministeerium|mereministeeriumi]] juhataja [[kindraladjutant]] [[admiral]] [[Pavel Tõrtow|Tõrtow]] ja mereväe peastaabi ülem [[viitseadmiral]] [[Teodor Avellan|Avellan]] Peterburist Svetlana komandöri Nilovi ja kadunud Russalka komandöri venna, kontradmiral Jaenischi saatel. Pärast seda, kui mereministeeriumi juhataja oli paraadi komandörilt raporti vastu võtnud, käis ta tervitusmarsi saatel sõjaväelasi tervitades sõjaväerivi eest läbi. Siis asusid kõik aukandjad kooripuldi ette ja pöörasid pilgud mälestussamba poole. Tuli pühalik silmapilk. Sadamaülem Wulffi suust tuli käsk: "Kate maha!" ja marsi saatel langes kate samba ümbert. Sõjavägi andis au, orkester mängis keiserlikku "Kolj slaven naš gospodj" ja sõjalaevad tulistasid aupauke. Sellega oli mälestussammas avatud. Järgnes palvus, mida toimetasid [[Aleksander Nevski katedraal]]i vaimulikud: ülempreestrid Siimeon Popov ja [[Karp Tiisik]] ning kuus preestrit ja kaks diakonit. Palvuse järel tuli mälestussamba pühitsemine ja õnnesoovimine. Samba jalamile pandi rohkesti pärgi. Lõpuks toimus veel sõjaväeparaad ja siis läksid pidulised laiali. Kell 15.00 algas mereväe klubis pidulik einevõtmine ja sellega lõppes Russalka mälestuspäev.<ref name="EP2" />
22. rida:
==Mälestussamba kirjeldus==
[[Pilt:Mälestussammas Russalka.jpg|pisi|Mälestusmärk mere poolt]]
Sammas seisab umbes 4 meetri kõrgusel kaljusid või laineid kujutaval [[sokkel|soklil]]. Samba ees on tumehallist [[graniit|graniidist]] laevanina, samba taga lai punasest graniidist trepp, mis viib platvormile. Viimase trepiastme vastas, monumendi sambal, on pronksist bareljeef, mis kujutab Russalkat tormisel merel. Bareljeefi kohal on graniiti raiutud venekeelsed sõnad: ''Russalka hukkumispäeval 7. septembril 1893. aastal.'' Bareljeefi all on pronksist loorberipärg kahe lindiga. Platvormi ääristavatele rahnudele, mida ühendab malmivalu kett, toetuvad 10 malmist kahuritoru, laevaninas olevale rahnule kaks malmist ankrut. Ligi 9 meetri kõrguse punasest graniidist samba tipus on umbes 4,5 meetri kõrgune [[pronks]]ist ingli kuju, kes osutab [[õigeusk|õigeusu]] ristiga Soome lahele, laevahuku oletatava koha suunas. Taies on [[klassitsistlik stiil|klassitsistlikus stiilis]] ning selle eeskujuks on tõenäoliselt [[Samothrake Nike]]. Ingli [[modell]]iks oli kunstniku juures koduabilisena teeninud 17-aastane [[Paldiski]] neiu Juuli Rootsi (Julie-Lisette Rootsi, abielus Made; 4.01.1878 [[Pallaste mõis]] – 12.10.1947 Tallinn).<ref name="register"
<gallery>
Russalka close-up.jpg|Pronksist inglikuju
29. rida:
Русалка 4 beentree.jpg|Malmist piirdepost
</gallery>
{{tsitaat2|"Russalka" on A. Adamsoni arvuka monumendiloomingu kordaläinuim teos, milles õnnelikult ühinevad kujurile iseloomulik elav ja dünaamiline käsitluslaad ning mälestussamba kompositsiooniline lahendus suurepäraselt valitud asukohaga mere kaldal. Romantiline üldmeeleolu seostub hästi mere avarusega; ilmastiku, aasta- ja päevaaegade vaheldumine loovad sellele järjest uusi variatsioone. "Russalkal" on rida igale heale monumendile vajalikke omadusi. Õnnestunult on leitud proportsioonid tahutud graniitplokkidest aluse ja pronksist inglifiguuri vahel, kogu samba siluett on ilmekas ja väljendusrikas. Tänu oskuslikult valitud asukohale pargipuude ja merekalda piiril pääseb ta hästi mõjule maastikus ning liitub samas sellega harmooniliseks tervikuks. Monument on hästi vaadeldav nii kaugelt kui lähedalt. Jutustavad detailid: laevahukku kujutav reljeef, võitlust tormiga markeeriv sokkel jmt pakuvad pidepunkte vaatajaile, kes üldmuljele illustratiivset lisa otsivad.<ref
{{tsitaat2|Monumendi juures on eriti õnnestunud graatsiline inglifiguur, millel vaatamata suurusele on kergust ja hõljuvust. Skulptor käsitleb suurepäraselt ingli õhukest, pehmetes voltides langevat rüüd, mis tagasihoidlikult toob esile kehavormid. Suure tasakaalutunde ja ilusa siluetiga on antud ingli astuv poos ja graatsiline kätehoiak.<ref
==Mälestussamba restaureerimine==
42. rida:
==Kujutamine kunstis==
2005. aastal andis [[Eesti Post]] välja Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäevale pühendatud esimese päeva postkaardi (FDC), millel on kujutatud fragmenti Russalka mälestussambast.<ref
==Vaata ka==
49. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="EP">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s388597&nid=253208&frameset=1 Russalka mälestusesammas] [[Eesti Postimees]], 12. september 1902, lk 454–455.</ref>
<ref name="EP2">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1368512&nid=253208&con=0 Uuemad sõnumid. Üleüldised teated. Tallinnast. Russalka mälestusesamba avamine.] Eesti Postimees, 12. september 1902, lk 462–463.</ref>
<ref name="register">{{Kultuurimälestis|1307|Mälestussammas «Russalka»}} (vaadatud 21.09.2013)</ref>
<ref name="Gx4Up">Russalkal oli 178 meremeest, neist 12 ohvitseri. Väljaarvatud madrus Ivan Prunski, kelle surnukeha koos laevast pärit esemete, pealisehitise tükkide ja paadiga [[Soome]] randa uhuti, jäid teised meremehed kadunuks ja läksid arvatavast kõik Russalkaga põhja.</ref>
<ref name="mgyaw">Mati Õun. ''Laevahukud''. Tallinn: Sentinel, 2003, lk 49.</ref>
<ref name="8I79R">Postimees 20. september 1893 lk 3 annab nime kujul: Mihkel Solong.</ref>
<ref name="NzSK9">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=2802&pid=s358387 Sõnumid Tallinnast. – Russalka mehed] Postimees, 20. september 1893, lk 3.</ref>
<ref name="CH3gi">[http://blog.postimees.ee/200705/esileht/siseuudised/tallinn/171806.php Soomuslaev sai mälestusmärgi üheksa aastat pärast hukku] Postimees, 20.07.2005</ref>
<ref name="YdX7O">Mart-Ivo Eller. ''Monumente ja dekoratiivskulptuure''. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 6–7.</ref>
<ref name="eZxI5">Tiina Nurk. ''Amandus Adamson 1855-1929''. Tallinn: Eesti NSV Kunst, 1960.</ref>
<ref name="pofC6">[http://post.ee/index.php?id=3549&prod_id=815 Amandus Adamson 150] post.ee (vaadatud 20.09.2013)</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||