16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
15. rida:
[[Piiskopkond]]i juhtisid piiskopid koos [[toomkapiitel|toomkapiitli]] ja alates [[15. sajand]]i teisest poolest ka [[rüütelkond]]adega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad vaimulikud võimumehed olid [[toompraost]] ja [[toomdekaan]], kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja [[stiftifoogt]], kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa [[stift]]iks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti (samuti oli kaks stiftifoogti Läti alal olevas Riia peapiiskopkonnas). Selline [[Eesti haldusjaotus#13. sajand|haldusjaotus]] kehtis kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]] ([[1558]]–[[1583]]).
 
Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: [[Viljandi]], [[Paide]], [[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]], [[Uus-Pärnu]], [[Narva]] ja [[Rakvere]]. Omavalitsuslik staatus oli ka [[Toompea]]l, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. [[Kuressaare]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt [[1563]]. ja [[1584]]. aastal. Teised kaubaalevid olid veel [[Keila]], [[Viru-Nigula]], [[Helme]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]], [[Vastseliina]], [[Koluvere]], [[Kirumpää]], [[Pirita]], [[Laiuse]], [[Vana-Kastre]] ja Uus-[[Kastre]].<ref>Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg, 2012, lk 181.</ref> Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka [[Hansa Liit]]u, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel.
 
Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba [[14. sajand]]il kuulus enamik maast. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk [[Harju-Viru rüütelkond|rüütelkonda]] kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba [[1284]]. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka [[1253]]. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks 15. sajandi jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud rüütelkonda kui poliitilist tegurit aga kuni keskaja lõpuni välja.
194. rida:
**[[1583]] – [[Pljussa vaherahu]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel. [[Poola aeg|Poola aja]] algus Eestis
*1584 – Rootsi valdused Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa ühendati provintsiks, mille nimeks sai [[Eestimaa hertsogkond]].
*[[1584]] – [[Valga (Liivimaa)|Valga]] sai [[Poola aeg|Poola võimu]] all [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnas]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonnas]], [[linnaõigused]]
**[[1585]] – Pljussa vaherahu pikendati 1590. aastani
* [[1589]] – kehtestatud [[Ordinatio Livoniae]] I määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal vastu võetud Ordinatio Livoniae II määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule aadlile.