Redaktsioon: 15. juuli 2019, kell 13:24 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. september 2019, kell 02:07 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 792 muudatust P →‎Osalemine Eesti Vabadussõjas Uuem muudatus →
42. rida: [[17. detsember\|17. detsembril]] 1918 andis Ajutine Valitsus kindralmajor Ernst Põdderile [[Sõjavägede Ülemjuhataja\|sõjavägede ülemjuhataja]] õigused bolševike vallutamata maakodades ja linnades (Harju-, Lääne- ja Järvamaa) ja nimetas ta 23. detsembril [[sisekaitseülem]]aks. 4. aprillil 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga (Liivimaa)\|Valgani]]ni. [[Vabadussõda\|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]–[[Roopa]]–[[Cēsis\|Võnnu]]–[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa [[Landesveer\|Landeswehri]] ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti\|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus. 1919. aasta detsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember\|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar]]il ja [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar]]il [[1920]].

Ernst Põdder: erinevus redaktsioonide vahel