Erinevus lehekülje "Ernst Põdder" redaktsioonide vahel

P
P
[[17. detsember|17. detsembril]] 1918 andis Ajutine Valitsus kindralmajor Ernst Põdderile [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] õigused bolševike vallutamata maakodades ja linnades (Harju-, Lääne- ja Järvamaa) ja nimetas ta 23. detsembril [[sisekaitseülem]]aks.
 
4. aprillil 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga (Liivimaa)|Valgani]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]–[[Roopa]]–[[Cēsis|Võnnu]]–[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa [[Landesveer|Landeswehri]] ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus.
 
1919. aasta detsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar]]il ja [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar]]il [[1920]].