|
Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. [[Piirilinn]] moodustab ühtse terviku kaksiklinn [[Valka]]ga [[Läti]]s{{lisa viide}}, mõlemat läbib [[Pedeli jõgi]]. Ühine [[Valga raudteejaam|raudteejaam]] asub Eesti poolel. Elanikke on kokku ligi 20 000.
Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses [[Maapäev (keskaeg)|maapäevade]] korraldamisega.
[[1584]]. aasta [[11. juuni]]l andis [[Poola kuningas]] [[Stefan Bathory]] Valgale asutamiskirja ja [[Riia õigus]]e. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks.
[[3. juuli]]l [[1783]] loodi [[Katariina II]] [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord ning [[Riia]] ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis]] ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus.
Valga viimane linnapea oli [[Kalev Härk]].<ref name="b7Uyc" /> Tema ametijärglane [[Margus Lepik]] on Valga vallavanem.
== Ajalugu ==
[[Pilt:Shubert map - R07L05.jpg|pisi|Valga ümbrus [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilisel kaardil 1850–1890]]
[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]]
{{Vaata|Valga ajalugu}}
Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. [[15. sajand]]il oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa maapäev|maapäev]], teine oli [[Volmari]] [[Läti]]s.
[[1286]]. aastast leidub sissekanne [[Riia]] linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. [[1296]]. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli ''Walco, Walko, Walk''. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava [[Pedeli jõgi|Pedeli jõega]]: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.
[[1536]]. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool kuulub [[Liivimaa ordu]]le ja pool [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnale]].<ref>''Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540)'', toim. [[Stefan Hartmann]], Köln [etc], 1999, Nr. 874.</ref>
[[11. juuni]]l [[1584]] andis [[Poola]] kuningas [[Stefan Bathory]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond]]a kuulunud Valgale asutamiskirja ja [[Riia linnaõigused]]. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi [[Poola-Leedu]] valdustesse. [[17. aprill]]il [[1590]] kinnitas Poola kuningas [[Sigismund III]] Valga asutamiskirja teist korda.
[[1626]]. aastal läks Valga [[Rootsi aeg|rootslaste]] valdusse. [[6. märts]]il 1626 kinnitas [[Rootsi]] kuningas [[Gustav II Adolf]] kõik Valga senised privileegid.
[[1710]]. aastal läks Valga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] valdusse. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1764]] kinnitas [[Venemaa keiser|keisrinna]] [[Katariina II]] järjekordselt Valga linna privileegid. [[3. juuli]]l [[1783]] loodi Katariina II [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord. Riia ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Valga kreis]], mis kuulus [[Liivimaa kubermang]]u. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus. [[1865]]. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge pool[[kelpkatus]]e, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis [[Valga raekoda]]<ref name="Da5F7" />.
[[1903]]. aastaks oli Valgast saanud tähtis [[raudtee]]de keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. [[Valga raudteejaam]]a läbis neli raudteed:
*[[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Valga–Riia raudtee]]
*laiarööpmeline [[Tartu–Valga raudtee|Valga–Tartu raudtee]]
*[[kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeline]] [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]]
*kitsarööpmeline [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]
[[23. märts]]il [[1902]] valiti esimene eesti soost Valga linnapea: [[Johannes Märtson]].
[[1913]]. aastal oli Valgas 5 suuremat, üle 20 töötajaga tööstusettevötet, kus töötas 700 töölist, sealhulgas raudteetöökodades 500.
[[1914]]. aastal ehitati linna elektrijaam, võimsusega 270 kW.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus hõivasid linna Läti punased kütipolgud ja pärast nende taganemist Venemaale [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeerisid sakslased]] Valga [[1918]]. aasta jaanuaris. [[31. jaanuar]]il [[1919]] toimus Valga linna lähedal [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] kuulus [[Paju lahing]].
Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.
== Elanike arv ==
*1881: 4 200
*1897: 10 900
*1913: 16 000
*1922: 9 500
*1934: 10 800
==Haridus==
Esimesed andmed kooli olemasolust Valgas on pärit [[Poola aeg|Poola ajast]].
Järgmine teadaolev fakt on pärit aastast [[1788]], kui Valgas tegutses kool, mis andis keskhariduse.
19. sajandi lõpus oli linna koolivõrk küllalt hästi välja arenenud. Geograafilist asendit ja mitmerahvuselist elanikkonda arvestades tegutsesid eesti, läti, vene ja saksa õppekeelsed koolid. Aeglaselt kasvas eesti koolide osatähtsus.
Eesti Vabariigi algusaastatel töötasid Valga Poeglaste Gümnaasium, Valga Tütarlaste Gümnaasium, Vene Eragümnaasium, Läti Gümnaasium, Valga Tööstuskool, Õhtu Erakool, Valga Muusikakool, mitmed eestikeelsed algkoolid ja abialgkoolid, samuti juudi, läti, saksa ja vene algkoolid.
<ref name="I6xti">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="G62oT">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="Da5F7">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23320 Mälestised 23320, Valga Raekoda], Kultuurimälestiste riiklik register</ref>
<ref name="SLBnP">http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas</ref>
<ref name="Hsh7X">http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika</ref>
| 