Hermann von Brüggenei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislink *== +== Välislingid ==)
13. rida:
===Tegevus koadjuutori ja maameistrina===
[[Pilt:Riga killing Hermann von Brüggenei 1536.jpg|thumb|Riia [[killing]] 1536. aastast. Aversil on kujutatud Brüggenei vappi.]]
[[1532]]. aastal nimetas [[Liivi ordu maameister]] [[Wolter von Plettenberg]] Brüggenei salaja enda [[koadjuutor]]iks, eestkätt tõenäoliselt põhjusel, et Saksa-Rooma riigis käis kampaania, mille abil püüti järgmiseks Liivi ordumeistriks teha [[Münsterbergi hertsogkond|Münsterbergi]] [[Münsterbergi hertsog|hertsogit]]it [[Johann von Münsterberg|Johanni]]. [[1533]]. aastal sai Brüggenei koadjuutorina ka Saksa ordu kõrgmeistri [[Walter von Cronberg]]i kinnituse ning [[1534]]. aasta alguses toimunud Viljandi maapäeval[[Maapäev (keskaeg)|maapäev]]al teatati sellest ka Liivimaa teistele poliitilistele jõududele. Tänu sellele õnnestus Brüggeneil pärast Plettenbergi surma ordumeistri koht ilma probleemideta üle võtta.<ref>Kreem 2011, lk 303.</ref>
 
Juba oma koadjuutoriajal alustas Brüggenei võitlust ordusisese opositsiooniga, mis toetus protestantlikule [[Preisimaa hertsog]]ile [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtile]]. Seetõttu kaotasid oma kohad [[Vindavi komtuur]] [[Wilhelm von der Balen]] ja [[Karksi foogt]] [[Melchior von Galen]]. [[1537]]. aastal, juba [[ordumeister|Liivimaa ordumeistrina]], viis Brüggenei Preisi-meelsete jõudude allasurumine ordualadel lõpule, vangistades [[Kuramaa]] orduvasallide juhi [[Dietrich Butler]]i, kes Võnnus vangistuses ka suri.<ref>Kreem 2011, lk 303-304.</ref> Brüggenei tegutses otsustavalt ka [[Riia ajalugu#Keskaeg|Riia]] linnas, kus [[1535]]. aastal kukutati tema toel Preisi-meelne [[Fraktsioon (institutsioon)|fraktsioon]] ning selle peamine juht [[Johann Lohmüller]] oli sunnitud lahkuma Preisimaale.<ref>[[Paul Karge]], Die religiösen, politischen, wirtschaftlichen und sozialen Strömungen in Riga 1530–1535. In: Mitteilungen aus der livländischen Geschichte. 23. Band, lk-d 296–371.</ref> Tänu selgelt Preisi-vaenulikule tegevusele sattus Brüggenei teravasse vastuolusse ka [[Riia peapiiskop]]i koadjuutori ja hilisema peapiiskopiga (aastast [[1539]]), Preisimaa hertsogi Albrechti venna [[Wilhelm von Hohenzollern|markkrahv Wilhelmiga]].
 
Brüggenei ajal valitses [[Vana-Liivimaa]]l suhteline rahu. [[Moskva suurvürstiriik|Moskvaga]] oli Wolter von Plettenbergi ajal sõlmitud ja mitmel korral, viimati [[1531]]. aastal 20 aastale pikendatud rahu, mille kestmist uus ordumeister 1535. aastal ka kinnitas. Siseriiklikult püüti Vana-Liivimaa konföderatsiooni konsolideerida [[1546]]. aastal vastu võetud otsuse kaudu, millega keelati Liivimaa kõigi seisuste nõusolekuta võõraste vürstide või nende pärijate Liivimaa valitsejate [[koadjuutor]]iteks valimine ([[Volmari retsess]]). Ühtlasi oli see ka katseks lepitada Brüggeneid ja markkrahv Wilhelmit ning taastada ordu ja Riia peapiiskopi kaksikvõim Riia linna üle, mis juba [[1524]]. aastal oli kaduma läinud. Sellest lepingust sai aga hiljem alguse [[koadjuutorivaenus]], kui peapiiskop Wilhelm ikkagi oma järglaseks [[Mecklenburg]]i [[hertsog]]i [[Christoph von Mecklenburg|Christophi]] valis.