Lemsalu piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
11. rida:
| raamita=jah
}}
[[
[[Pilt:Lemsalu linnus 4.jpg|pisi|Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju
'''Lemsalu piiskopilinnus''' (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti ''Limbaži'', saksa ''Lemsal'')<ref name="vTNVW" /> on endine [[piiskopilinnus]] Lätis, [[Limbaži piirkond]]as (Limbažu novads)<ref name="dGA7c" /> praeguses [[Lemsalu]] (Limbaži) vanalinnas asuval künkal [[Dūņezers]]i järve idakalda lähedal.<ref name="2rdvw" />
Paigast veidi edelasse jääb [[Limbažu Lielezers]] (Lemsalu Suurjärv), kust voolab põhja [[Dūņezers]]i (Luitejärve, saksa ''Duhnesee'') suunas välja Donavina oja. Dunezersist voolab [[Liivi laht|Liivi lahe]] poole [[Svētupe]] jõgi (Pühajõgi), mis keskajal oli Lemsaluni laevatatav. Linnusekünkast 100
Muinasajal kuulus Lemsalu [[liivlased|liivlaste]] [[Metsepole]] maakonna keskossa ja seda peetakse maakonna halduskeskuseks. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Volmari kreis|Volmari maakonna]] [[Lemsalu kihelkond|Lemsalu kihelkonnas]] (Kirchspiel Lemsal).<ref name="gZAbT" />
Linnuseala asub u 65
Linnus on varemetes, suur osa lõhuti omal ajal Rootsi vägede poolt.
[[
==Nimekujud==
[[Pilt:Limbažu pilsdrupas 1999-07-04.jpg|
*1223 – Lemsahe
40. rida:
==Ehitus==
[[
[[Pilt:Lemsalu linnus 7.jpg|pisi|Konvendihoone edelanurk seestpoolt. Enne II maailmasõda oli hoonetiib veel katustatud ja võlvitud
Lemsalu kuulub oma laiade tiibhoonete ja massiivse nurgatorniga varajaste konvendihoonete tüüpi, mis sai tugevaid mõjutusi ja eeskuju ordulinnuste ehitusstiililt, sarnanedes näiteks Vindavi, Adaži ja Adsele ordulinnustega. Linnus paiknes künkal ja kujutas endast peaaegu ruudukujulise (30,7 × 29) põhiplaaniga väikese siseõuega 890 m² põhjapindalaga konvendihoonet, mille nurgad olid orienteeritud põhiilmakaarte järgi ja mille põhjanurgas asetses raskepärane veidi müürijoonest väljapoole eenduv nurgatorn põhiplaaniga 12 × 12
Praeguseks enam mitte säilinud nurgatorni kõrval hoone kirdetiivas oli peavärav, arvatavasti väikese väravatorniga, langevõrega ja vallikraavi kohal asetsenud tõstesillaga. Peavärav oma väravaava kohal olevate niššidega ja langevõre jaoks tahutud kiviplokkidest juhtsoontega on üsna hästi säilinud. Selles hoonetiivas võisid asuda tõenäoliselt piiskopi eluruumid. Linnusteuurija [[Armin Tuulse]] kirjeldusel oli seal tollal säilinud ruum Liivimaa varajastele linnustele iseloomuliku aknaavaga. Nurgatorn on näidatud 1663 Johann Schneideri mõõdistatud ja 1688. aasta inventariseerimisplaanil. Konvendihoone idanurgas, kahe hoonetiiva vahel oletatakse asunud kabel ja "kellatorn".
Kagutiiva võlvitud suur ruum arvatakse olnud olevat saal Toomkapiitli jaoks. Praeguseks on II maailmasõjas kannatada saanud lihtsate servjoonvõlvidega lagi hävinenud. Kagutiiva müüripaksus ulatus 1,85–1,95
Edelatiib lammutati XVII sajandil ja asendati magasiaidaga, millest praeguseks on säilinud samuti ainult vundamendid. Ka loodetiiva väljanägemise ja otstarbe kohta pole midagi teada, kuigi arvatakse, et seal asusid köögiruumid ja õllepruulikoda.
Konvendihoonet u 15 meetri kaugusel ümbritsenud kivist kaitsemüür moodustas kompleksile eeslinnuse, mida linna poolt küljes lahutas ka vallikraav. Eeslinnuse siseküljel paiknesid puidust majandushooned ja nurkades puidust kaitsetornid, nagu XVII sajandist pärit kirjelduste põhjal teada on.<ref name="zRsnb" />
56. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Lemsalu linnus 3.jpg|pisi|Vaade kirdest eeslinnuse välismüüri asukohast konvendihoone väravale. Restaureerimistööde käigus on väravatorni kohale ehitatud puidust vaatetorn
Dokumentides XIV sajandi I poolest nimetatakse linnust peapiiskopi kevadresidentsiks, kus ta viibis kõigi pühakute päevast (veebruari algus) kuni suvisteteni e nelipühadeni (mai lõpu või juuni alguseni); vahetevahel ka muul ajal. Teda saatis kaaskond u 800 inimesega.<ref name="gApDA" />
62. rida:
===Piiskopkonna ajajärk ja Liivi sõda===
[[
Juba muinasajal läks siitkaudu tähtis tee liivlaste Toreidast ([[Turaida]]) Ruhja kaudu sakalaste [[Viljandi]]sse. Mööda Svetupet sai Läänemerele.
74. rida:
[[1385]]. aastal on linnuse kõrval mainitud alevit, mis oli kaitsemüüriga ümbritsetud ja sai samal aastal linnaõigused.<ref name="xi3Ib" />
[[1439]] on linnuse juures asunud juba [[Limbaži|linn]],<ref name="saNqQ" /> mida haldas peapiiskopi määratud stiftifoogt.
[[1479]] vallutas ordu uuesti linnuse.
92. rida:
===Poola ja Rootsi valitsusaeg===
[[
[[1582]]. aasta rahulepinguga läks linnus poolakatele. Algas selle taastamine ja ülesehitamine.
98. rida:
[[1600]] alanud [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõjas]] okupeerisid kroonik Bodeckeri teatel 29. oktoobril Lemsalu Rootsi väed.<ref name="6u0U1" />
1601. aasta 1. jaanuaril andis kohaliku aadli esindaja Ewald von Medem Lemsalust rootslastele teada, et on võtnud vastu Lemsalu ja Nabe piirkonna aadlike truudusvande Södermanlandi Karlile.<ref name="6u0U1" />
[[1602]] hävitasid Rootsi väed täielikult linna ja tegid piiskopilossi eeslinnuse kindlustused maatasa.<ref name="lrQ6L" /> Piirkond läks uuesti poolakate võimu alla.
[[1610]]. aasta oktoobris rüüstasid [[Burtnieki]], Lemsalu ja [[Sigulda]] ümbrust 5 [[Aadlilipkond|lipkonda]] rootsi ratsa ja jalamehi kättemaksuks Pärnus paiknenud poolakate Läänemaa rüüsteretkele.<ref name="53xvr" />
110. rida:
===Vene võimu all===
[[
[[24. august]]il [[1747]] põles linn peaaegu maatasa. Alles jäi 4 maja.
151. rida:
<ref name="44yfP">Löwis of Menar, Bemerkungen 78</ref>
<ref name="xi3Ib">http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1047</ref>
<ref name="saNqQ">http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA701&lpg=PA701&dq=Kirchspiel+Salisburg&source=bl&ots=pENQsQ77aP&sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&hl=et&sa=X&ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk
<ref name="Im64J">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk
<ref name="Zznpz">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk
<ref name="z8XGr">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk
<ref name="6u0U1">http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429</ref>
<ref name="lrQ6L">Limbaži muuseumi infostend.http://www.draugiem.lv/pilsdrupas/firstpage/index</ref>
<ref name="53xvr">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk
<ref name="H2dcL">http://www.castle.lv/latvija/kondicii.html</ref>
}}
| |||