Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Latvian regions and latvians.png|thumb|rightpisi|300px|Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Lätis: [[Kurzeme]], [[Zemgale]], Augšzeme ehk [[Sēlija|Seloonia]] (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), [[Vidzeme]], [[Latgale]] ]]

[[ImagePilt:Etnoregionai.png|thumb|rightpisi|300px|Balti hõimude ajaloolised piirkonnad [[Leedu]]s: [[Žemaitija]] ehk Samogitia, [[Aukštaitija]], [[Väike-Leedu]], [[Suvalkija]] ja [[Dzūkija]]]]

'''Kuramaa''' ({{keel-lv|Kurzeme}}, {{keel-liv|Kurāmō}}, {{keel-de|Kurland}}) on [[Läti]] ja oli [[Vana-Liivimaa]] läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab [[Kura poolsaar]]e ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

[[FilePilt:OldCourland.jpg|pisi|]]

Kuralased allutati saksa ristisõdijatele ales pärast [[Liivi ristisõda]], ajavahemikul [[1230]]–[[1267]]. Esmalt vallutasid ristisõdijad Kuramaa põhjaosa, seejärel lõunaosa. Keskajal oli Kuramaa jagatud [[Liivi ordu]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] vahel, ordule kuulus 2/3 ja piiskopile 1/3 Kuramaast. Kuramaa piiskopkonda kuulus muuhulgas [[Ruhnu]] saar. Vaimulik võim kogu Kuramaa üle oli ametlikult piiskopi käes, kuid ordu oli paavstilt saanud privileegid, tänu millele ta sai oma aladel kirikuelu ise korraldada.

Kuramaal tekkinud linnad, said Riia linnalt [[Riia linnaõigused]]: [[Piltene]] ([[1295]]), [[Kuldīga]] (1347–1360), [[Ventspils]] ja [[Aizpute]] (1378).

[[FilePilt:Livland gross.jpg|pisi|Vana-Liivimaa pärast [[1534]]. aastat (saksakeelne kaart)]]

[[Liivimaa ordu]] Kuramaa valdused jagunesid [[Kuldīga komtuurkond|Kuldīga]], [[Vindavi komtuurkond|Vindavi]], [[Dobele komtuurkond|Dobele]] ja [[Miitavi komtuurkond|Miitavi komtuurkondadeks]]adeks ning [[Grobiņa foogtkond|Grobiņa]] ja [[Kandava foogtkond|Kandava foogtkondadeks]]adeks, lisaks oli Tukumsi piirkond [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] valitseda. Miitavi komtuurkond liideti [[15. sajand]]i lõpul [[Liivi ordu maamarssal]]i valdustega. Kuramaa piiskopi valdused jagunesid kaheks suuremaks ja kaheks väiksemaks territooriumiks, piiskopkonna keskus asus [[Piltene]]s.

[[5. märts]]il [[1562]] andis viimane Liivimaa ordumeister [[Gotthard Kettler]] vasallivande [[Poola-Leedu]] kuningale [[Zygmunt II August]]ile ja sai endale valitseda endised orduvaldused [[Väina]] jõest läänes ja lõunas, millest moodustus [[Kuramaa hertsogiriik]]. Riik hõlmas lisaks Kuramaale Zemgale ja [[seelid]]e alad (selle ametlikuks nimetuseks oligi Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik, saksa keeles ''Herzogtum Kurland und Semgallen''), seetõttu laiendatakse Kuramaa kui piirkonna nime mõnikord kogu toonase hertsogiriigi alale, hõlmates lisaks Kuramaale ka Zemgale ja [[Seloonia]].

Hertsogiriigi esimene pealinn oli [[Kuldīga]], kuid peagi viidi pealinn üle Jelgavasse (Miitavisse). Esimeseks [[Kuramaa hertsog]]iks sai viimane Liivi ordu ordumeister Gotthard Kettler. Hertsogiriiki valitsesid kolm dünastiat: [[Kettlerid]] 1561–1737, [[Bironid]] ([[1737]]–[[1795]], vaheajaga) ja [[Saksi dünastia]] ([[1740]]–[[1763]]). Hertsogiriigi hiilgeaeg oli [[17. sajand]]ilsajandil hertsog [[Jakob Kettler]]i ajal, mil tegeleti laevaehituse ja [[koloonia]]te rajamisega. Alates [[18. sajand]]i algusest sattus hertsogiriik üha tugevneva Vene mõju alla.

Lisaks Kuramaa hertsogiriigile jäid Kuramaale veel endised [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] ehk [[Piltene stift]]i alad, mille riigiõiguslik seisund oli sajandeid ebaselge. Kuni [[1583]]. aastani kuulus ala [[hertsog Magnus]]ele, tema surma järel nõudis seda endale [[Taani]]. [[1585]] kindlustas Piltene üle kõrgeima võimu Taani kuninga [[Frederik II]]-ga sõlmitud [[Kronenbergi leping]]uga [[Rzeczpospolita]], kuid [[17. sajand]]ilsajandil püüdsid selle üle kontrolli saavutada, peamiselt [[diplomaatia]]t kasutades, Kuramaa hertsogiriik ja [[Preisimaa]]. Sajandi lõpuks suutis neist esimene ala pantvaldusena endale saada. [[18. sajand]]isajandi alguses vabanes Piltene stift Kuramaa hertsogi võimust ja jäi kuni [[1795]]. aastani lõdvalt seotuks Rzeczpospolitaga.

Alates Läti Vabariigi väljakuulutamisest 1918 kuulub Kuramaa Läti koosseisu. [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] ajal paiknesid Kuramaal suured Saksa väeüksused ([[Landeswehr]] ja [[Rauddiviis]]), mis lõid küll tagasi [[Punaarmee]] rünnaku, kuid püüdsid hiljem kogu Lätit enda kontrolli alla saada. [[1919]]. aasta sügisel püüdis Lätis võimu haarata [[Pavel Bermondt-Avalov]], kes kontrollis samuti enamikku Kuramaast. Pärast tema Riia vallutamise katse nurjumist kehtestus Kuramaa üle Läti valitsuse kontroll.