Moritz Stensson Leijonhufvud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Mauritsleijonhufvud.jpg|thumbpisi|'''Moritz Stensson Leijonhufvud''']]
'''Moritz Stensson Leijonhufvud''' ([[10. september]] [[1559]] – [[23. november]] [[1607]] [[Käggleholm]]) oli [[Rootsi]] riigitegelane, Raseborgi [[krahv]].
 
Tema isa [[Sten Eriksson Leijonhufvud]] ([[1518]]–[[1568]]) oli alates [[1539]] Rootsi [[riiginõunik]]. Tema ema oli [[Ebba Månsdotter Lilliehöök]]. Tal oli vanem vend [[Axel Leijonhufvud]] ning kolm vanemat ja kaks nooremat õde, kellest kõik elasid vähemalt 34-aastaseks.
Moritz Stensson Leijonhufvud saadeti juba noorena Södermanlandi hertsogi [[Karl IX|Karli]] õukonda. [[1584]] sai temast hertsogi nõunik. [[1588]] oli ta saadiku ülesannetes [[Poola]]s ja [[1592]] Holsteinis.[[1595]] sai ta Närke maakonnakohtunikuks. [[1598]] määrati Moritz Leijonhufvud [[Västeråsi loss]]i asehalduriks. [[1601]]-[[1602]] oli ta [[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberner]]. Seejärel sai ta riiginõunikuks ja töötas kuni surmani Rootsi riigikohtunikuna.
 
Moritz Stensson Leijonhufvud saadeti juba noorena Södermanlandi hertsogi [[Karl IX|Karli]] õukonda. [[1584]] sai temast hertsogi nõunik. [[1588]] oli ta saadiku ülesannetes [[Poola]]s ja [[1592]] Holsteinis. [[1595]] sai ta [[Närke]] maakonnakohtunikuks. [[1598]] määrati Moritz Leijonhufvudta [[Västeråsi loss]]i asehalduriks. [[1601]]-[[1602]] oli ta [[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberner]]. Seejärel sai ta riiginõunikuks ja töötas kuni surmani Rootsi riigikohtunikuna.
 
Ta [[abielu|abiellus]] 1592 [[Amalia von Hatzfeld]]iga ([[1560]]–[[1628]]). Neile sündis üks laps, tütar [[Ebba Leijonhufvud]] (aastal 1595), kellest sai [[kuninganna Kristiina]] [[kasuema]]. Pärast mehe surma müüs tema lesk Amalia Raseborgi krahvi tiitli juba samal aastal Moritza vennapojale Sten Axelsson Leijonhufvudile.
 
{{DEFAULTSORT:Leijonhufvud, Moritz Stensson}}