Minose kultuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
373. rida:
Branigan on minoslaste sõjanduse kohta arvamusel, et "leitud relvade hulk, muljetavaldavad kindlustised ja agressiivse välimusega pikklaevad vihjavad kõik intensiivse vaenutegevuse perioodile. Neid lähemalt uurides võib aga tulla ka järeldusele, et kõik need kolm olulist tegurit võivad samahästi olla ka staatuse sümboliteks, moeks või poosetamiseks ning tegu pole tegeliku agressiivsusega... Varajasel pronksiajal Egeuse mere lõunaosas aset leidnud sõjategevus oli ilmselt kas isikutele keskenduv või ritualiseeritud tegevus (Kreetal) või väikesemõõduline ja pidev majandustegevuse osa ([[Küklaadid]]el, [[Atika]]s ja [[Argolis]]es)".<ref>Aegean Metalwork of the Early and Middle Bronze Age. Keith Branigan. Clarendon Press, 1974</ref> Arheoloog Krzyszkowska jõudis järeldusele, et "ilmselge fakt on see, et eelajaloolise Egeuse piirkonna kohta pole meil mingeid otseseid märke ei sõjast ega vaenutegevusest".<ref name="djSli" />
Pole tõendeid ka selle kohta, et Minose kultuuril oleks olnud oma sõjavägi või et nad oleks valitsenud väljaspool Kreetat elavaid rahvaid. Minoslaste kunstist võib leida vaid üksikuid viiteid lahingutegevusele. Studebaker
Mükeene kultuuris samal ajal valitsenud šahtmatuste perioodil pole ka mükeenelastel mingeid suuremaid kindlusehitisi (kõik sealsed kuulsamad tsitadellid on rajatud pärast peaaegu kõigi uuspaleelise perioodi Minose kultuuri lossikomplekside hävingut). Teiste Minose kultuuri kaasaegsete tsivilisatsioonide – näiteks egiptlaste või [[hetiidid|hetiitide]] – pidev sõjategevus on aga hästi dokumenteeritud.
|