Erinevus lehekülje "8. Eesti Laskurkorpus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
|suurus=[[Korpus (sõjandus)|korpus]] (32 463, 10.10.1942)<br> (27 421, 01.08.1944)
|praegune_ülem =
|lahingud = [[Teine maailmasõda]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinne]]<br>[[Velikije Luki operatsioon]]<br> [[Kuramaa lahingud]]
|lahingud =
|ülemad =
|märkimisväärsed_ülemad = kindralmajor [[Lembit Pärn]]
 
=== 1945 ===
8.–18. detsembril 1944 võtsid korpuse väeosad teistelt väekoondistelt üle rannakaitse ja positsioonikindlustustööd Soome lahe rannikul Haapsalust[[Haapsalu]]st Pudisooni[[Pudisoo]]ni. Detsembri lõpuks lõpetati esmajärgulised kindlustustööd. 1945. aasta jaanuari lõpuks oli seal korpuse väeosade poolt kaevatud kaevikuid[[kaevik]]uid ja jooksukraave[[jooksukraav]]e 12 088 m, 1505 laskuripesa, rajatud 1351 meeskonnavarjet[[meeskonnavarjend|meeskonnavarje]]t jpm insenerrajatisi (teisaldatud pinnast 207 210 m3 ja ära kasutatud 47 175 tm metsamaterjali). 4.–10. veebruaril 1945 andis korpus Soome lahe ranniku kaitse üle ja 22. veebruariks koondati korpus Leedusse [[Mažeikiai]] ümbrusse [[2. Balti rinderinne|2. Balti rin]]de 42. armee alluvusse, kus 1945. aasta 17. märtsist kuni 1945. aasta maini võitles Eesti Laskurkorpus [[Kuramaa]]l [[väegrupp Nord]]<nowiki/>i vastu, [[Kuramaa lahingud|Kuramaa lahingutes]].
 
63. üksik Eesti tagavaralaskurpolk asus 8. augustist 1944 Narvas, algul [[Kreenholm]]i kasarmutes. Polgu õppepataljon kolis novembri keskpaigas [[Siivertsi]] kasarmusse. 18.–22. märtsil 1945 viidi polk Tartusse. Polgu staap asus praeguses [[Barclay hotellishotell]]is, õppepataljon [[Tähtvere mõis]]as, laskurpataljonid jm allüksused [[Lembitu kasarmuiskasarmud|Lembitu kasarmu]]is. 25. juunil 1945 alustas polgu kolonn Tartust jalgsirännakut oma uude asukohta Kloogale[[Klooga]]le. Polgu naabruses asusid teised Eesti laskurkorpuse väeosad: [[373. kaardiväe laskurpolk]], suurtükiväe õppedivisjon. Juuli lõpus oli 63. polgu õppepataljoni isikkoosseis suurenenud 2011 meheni. Polk likvideeriti 10. oktoobril 1945.
 
Korpus ja selle 122. kaardiväe laskurdiviis likvideeriti [[6. mailmai]]l 1946, 118. kaardiväe laskurdiviis paiknes Eestis kuni laialisaatmiseni 1956. aasta suvel. Diviisis läbis ajateenistuse suurem osa Eestist [[Nõukogude armeessearmee]]sse sundaega teenima võetud meestest. Pärast diviisi likvideerimist saadeti eestlased sundaega teenima üle kogu Nõukogude Liidu.
 
Kogumiku „Korpusepoisid” hinnangul käis Punaarmee eesti rahvusväeosadest ja tööpataljonidest läbi 70 000 [[Eesti kodanikkukodanik]]ku ehk sama palju mehi nagu Vabadussõja lõpul oli mobiliseeritud [[Eesti kaitseväkkeRahvavägi|Eesti rahvavä]]kke. Reaalselt relva käes hoida sai aga vähem kui 50 000 meest. Kokku hukkus 24 000 Punaarmeesse ja [[tööpataljonid]]esse sattunud Eesti kodanikku.
 
23. juunil 1945 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] seadusega demobiliseeriti tegevarmee vanemad aastakäigud. Juuli keskel läks Laskurkorpus üle rahuaegsele õppetööle, mis kestis pea aasta, Korpuse staap asus Tallinnas [[Aia tänav (Tallinn)|Aia]] (hilisem Ujula) 12.
 
28. juunil 1945 anti korpusele uus nimetus: 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. 7. diviis nimetati 118. ja 249. diviis 122. kaardiväe laskurdiviisiks.
 
==== Eesti rahvusväeosa likvideerimine ====
Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 23. juuni 1945 otsusele algas Punaarmee [[demobiliseerimine]]. Esimesed laskurkorpuslased (vanemad aastakäigud) lasti koju alates 16. juulist 1945. Kuni 1946. aasta lõpuni demobiliseeriti kokku 16 550 meest. Neist 3425 (20,7%) asus tööle otseselt kohalikku okupatsiooniaparaati kas valitsusasutustesse või kommunistliku partei, komsomoli või ametiühingu liinis. Näiteks oli 1947. aastal 83–95% asutuste partorgidest[[partorg]]idest, täitevkomiteede[[täitevkomitee]]de esimeestest ja muudest sellistest ametipostidest endiste Laskurkorpuse sõjameeste käes. See tendents püsis 1960.–70. aastateni.
<!-- KP/221 !-->
 
6. mai 1946 [[NSV Liidu Relvajõud]]ude Kindralstaabi otsusega deformeeriti 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. Laskurkorpus, kui selline, lõpetas oma eksistentsi. Niinimetatud rahvusväeosad jäid Eesti pinnale kuni 1956. aastani, nendes teenisid aega kutsealused: 1946–1951 22. Kaardiväe Eesti Üksikus Laskurbrigaadis ja 1951–1956 118. Kaardiväe Eesti Laskurdiviisis.
 
1944. aasta jaanuaris muudeti Nõukogude[[NSV Liidu kaitseKaitse rahvakomissariaatRahvakomissariaat]] üleliidulis-liiduvabariiklikeks, see tähendab, ka liiduvabariikides[[liiduvabariik]]ides moodustati vastavad rahvakomissariaadid[[Rahvakomissariaat|rahvakomissariaa]]did. 1945. aastal määrati okupeeritud Eestis ENSV kaitse rahvakomissariks (1946 muudeti rahvakomissariaadid ministeeriumideks, siis [[Eesti NSV relvastatud jõudude minister|Eesti NSV relvastatud jõudude ministriks]] ja [[Eesti NSV sõjakomissar]]iks) Eesti laskurkorpuse juhataja kindralleitnant [[Lembit Pärn]], kes jäi sellele ametikohale kuni nõukogude[[NSV kaitseministeeriumiLiidu Kaitseministeerium]]i taastamiseni liidulise [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]ina 1951. aastal.
 
==Korpuse koosseis==
56 544

muudatust