Erinevus lehekülje "Suitsetamine" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga [[kops]]ude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
 
Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab [[vereringe]]t [[jäse]]metes ja hajutabhalvendab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.<ref name="s7wRs" />
 
===Vingugaas===
 
====Tõrv====
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, kopsupuhituskopsuemfüseem, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20&nbsp;mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.<ref name="NehZD" />
 
===Radioaktiivsed ained===
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk|suu-]], [[kurguvähk|kurgu-]], [[söögitoruvähk|söögitoru-]], [[kopsuvähk|kopsu-]], [[maovähk|mao-]], [[kõhunäärmevähk|kõhunäärme-]], [[neeruvähk|neeru-]], [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]]<ref name="lbrW5" />, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.<ref name="qMRRx" />
 
SuitsetamineSuitsetamist peetakse riskiteguriks [[Amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofsesse lateraalskleroosi]] haigestumisel.<ref name="XheFU" />
 
Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi – nii [[kaasasündinud immuunsus|kaasasündinud]] kui ka [[omandatud immuunsus]]t, tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon|immunosupressiivset toimet]].
Veel sündimata laste, vastsündinute ja väikelaste arenevale immuunsüsteemile tekitab tubakasuitsu sissehingamine tõenäoliselt mitmeid häireid [[immuunvastus]]es ([[astma]], [[allergia]], [[bronhiit]])<ref name="1frGM" /> ja [[immunodefitsiit|immunodefitsiidiga]] seotud haiguslikke seisundeid.
[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i järgi suri aastal [[2004]]. aastal 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. [[20. sajand]]il võis nendesse surra 100 miljonit inimest.<ref name="EAErt" />
 
===Seadusega kehtestatud terviseohuhoiatused Eestis===
128 529

muudatust