Redaktsioon: 27. juuli 2019, kell 16:14 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 360 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. september 2019, kell 15:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 360 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
25. rida: Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga [[kops]]ude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi. Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab [[vereringe]]t [[jäse]]metes ja ~~hajutab~~halvendab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.<ref name="s7wRs" /> ===Vingugaas=== 39. rida: ====Tõrv==== Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, ~~kopsupuhitus~~kopsuemfüseem, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.<ref name="NehZD" /> ===Radioaktiivsed ained=== 80. rida: Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)\|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk\|suu-]], [[kurguvähk\|kurgu-]], [[söögitoruvähk\|söögitoru-]], [[kopsuvähk\|kopsu-]], [[maovähk\|mao-]], [[kõhunäärmevähk\|kõhunäärme-]], [[neeruvähk\|neeru-]], [[kusepõievähk\|kusepõie-]], [[rinnavähk\|rinna-]]<ref name="lbrW5" />, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.<ref name="qMRRx" /> ~~Suitsetamine~~Suitsetamist peetakse riskiteguriks [[Amüotroofne lateraalskleroos\|amüotroofsesse lateraalskleroosi]] haigestumisel.<ref name="XheFU" /> Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem\|lümfoid]](-[[immuunsüsteem\|immuun]])süsteemi – nii [[kaasasündinud immuunsus\|kaasasündinud]] kui ka [[omandatud immuunsus]]t, tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon\|immunosupressiivset toimet]]. 88. rida: Veel sündimata laste, vastsündinute ja väikelaste arenevale immuunsüsteemile tekitab tubakasuitsu sissehingamine tõenäoliselt mitmeid häireid [[immuunvastus]]es ([[astma]], [[allergia]], [[bronhiit]])<ref name="1frGM" /> ja [[immunodefitsiit\|immunodefitsiidiga]] seotud haiguslikke seisundeid. [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i järgi suri ~~aastal~~ [[2004]]. aastal 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. [[20. sajand]]il võis nendesse surra 100 miljonit inimest.<ref name="EAErt" /> ===Seadusega kehtestatud terviseohuhoiatused Eestis===

Suitsetamine: erinevus redaktsioonide vahel