'''Biomeditsiinilised mõõtmised''' on bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute eesmärgil teostatudtehtavad [[Mõõtmine|mõõtmised]]. Termini "mõõtmine" kasutamine on mõnedelmõnel juhtudeljuhul ebatäpne, sest näivalt ainult registreeritakse ajas muutuvaid biomeditsiinilisest seisukohast huvi pakkuvaid (diagnostilisi) suurusi nende muutumises ajas (näiteks [[EKG]]). Kuid ka sellistel juhtudel, kui millegi otsest mõõtmist ei toimu, on selleks kasutatavakasutatav seadmestiseadmestik iseloomustatavadiseloomustatav selliste [[Mõõtetehnilised parameetrid|mõõtetehniliste parameetritega]], nagu seda on [[mõõteulatus]] ([[Skaala (täpsustus)|skaala]]), [[mõõtetäpsus]] või [[mõõteviga]] ([[mõõtemääramatus]]), [[kiiretoimelisus]] jms.
Suur osa biomeditsiinilistest mõõtmistest on [[Biokeemiline|biokeemilist]] laadi ([[keemiline koostis]], [[keemiline kontsentratsioon]] jms.). Paljudel juhtudel on mõõtmiste tulemuseks [[Tasapinnaline kujutis|tasapinnaline]] või [[Ruumiline kujund|ruumiline]] (3D) [[kujutis]]. Huvipakkuvaks suuruseks võib olla ka [[rõhk]] ([[vererõhk]], [[organisiseneelundisisene rõhk]]) või [[jõud]], mõnel juhul ka [[asend]] või [[Liikumine|liikumise]] iseloom ([[kiirus]], ühtlus jm.).
Kuid teatav osa bioelektrilistest mõõtmistest on puhtalt [[Elektrilised mõõtmised|elektrilised]] ([[EKG]], [[EEG]], [[EOG]], [[EMG]] jt.) või siis teostataksetehakse neid [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsete mõõtevahendite]] abil ([[elektriline bioimpedants]]). Võib isegi öelda, et tänapäeval teostataksetehakse suurem osa selliseid mõõtmisi elektrooniliste vahendite abil, kaasa arvatud [[Biokeemiline analüüs|biokeemilised analüüsid]].
