Sixtus III: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
'''Sixtus III''' oli [[paavst]] [[432]]–[[440]]. Ta oli 44. paavst.
Sixtus oli "[[Liber Pontificalis]]e" järgi pärit [[Rooma]]st. Ta oli Sixtuse (Xystuse) poeg.
Sixtus soosis nooruses [[pelagianism|pelagiaanide]] [[ketserlus]]t, mille ta aastal [[418]] hukka mõistis. Ta oli paavst [[Zosimus]]e ajal [[presbüter]]. [[Coelestinus I]] ajal taunis ta [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Nestorios]]t.
21. rida:
==Paavstiks saamine==
Sixtus III sai paavstiks [[31. juuli]]l 432. Tema ametissepühitsemisel viibisid
==Vaidlused nestoriaanidega==
Sixtus III kinnitas [[Efesose
Kui [[433]] lahendati vaidlus Johannesega pidas Sixtus Roomas [[sinod]]i. Ta saatis kirjad Johannesele ning [[Aleksandria patriarh]]ile [[Kyrillos Aleksandriast|Kyrillos]]ele.
40. rida:
[[Detsember|Detsembris]] [[437]] nõudis Sixtus Procloselt, et ta ei võtaks vastu Illüüria piiskoppe, kellel puudus Thessaloníki piiskopi volitus. Sixtus ei rahuldanud Smyrna piiskopi apellatsiooni, kes oli Konstantinoopoli patriarhi poolt süüdi mõistetud.
==Legendaarne sinod==
"Liber Pontificalis" kirjeldab sinodit, mille [[Lääne-Rooma keiser]] [[Valentinianus III]] kutsus kokku, et arutada Bassuse esitatud süüdistusi paavsti vastu. Sinodi otsusel [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerisid]] 56 piiskoppi Bassuse. Keiser võõrandas Bassuse kinnisvara ja annetas selle kirikule. Kui Bassus suri, mähkis paavst ta ise surilinadesse, võidis mürriga ja mattis apostlite lähedusse.
Ajaloolased pole selle sinodi toimumise kohta usaldusväärseid allikaid tuvastanud, mistõttu seda peetakse [[6. sajand]]il koostatud ''Gesta de Xystii Purgatione'' ümberjutustuseks.
==Liturgilised otsused==
Sixtus III rajas "Liber Pontificalise" järgi teadaolevalt varasema [[klooster|kloostri]] Roomas – San Sebastiano kloostri.
Sixtus kinkis mitmele Rooma kirikule [[hõbe]]dast [[altar]]i.
Ta [[ordinatsioon|ordineeris]] "Liber Pontificalise" järgi 52 [[piiskop]]pi, 28 [[presbüter]]it ja 12 [[diakon]]it.
==Uued kirikud==
55. rida ⟶ 60. rida:
Sixtus III taastas Roomas hooneid, mis olid hävinud [[410]] toimunud [[läänegoodid|läänegootide]] rüüstamise ajal, sealhulgas [[Rooma Peetri kirik]]u ja [[Lateraani basiilika]].
Tema ajal ehitati
==Dokumendid==
63. rida ⟶ 68. rida:
==Surm==
Sixtus III suri [[18. august]]il või [[19. august]]il 440 ja maeti "Liber Pontificalise" järgi Via Tiburtina kalmistule.
Teda austatakse [[katoliku kirik]]us [[pühak]]una. Tema mälestuspäev on [[28. märts]].
72. rida ⟶ 77. rida:
==Kirjandus==
*[[Tideo Acciarini]]: ''Ad beatissimum Christianae religionis parentem Maximumque fidei Romanae Antistitem Sixtum Pontificem IIII. Seraphici Francisci pientissimus hortatus in Turcas.'' "Colloquia Maruliana" 24, 2015: 72-108.
*[[Giuseppe Bovini]]: ''I mosaici romani dell'epoca di Sisto III''. "Corsi di Cultura sull'Arte Ravennate e Bizantina" 10, 1963: 67–80, 81–101.
*[[Barbara Bruderer Eichberg]]: ''Die Erneuerung des Lateranbaptisteriums durch Sixtus III. (432-440) als Sinnbild päpstlicher Tauftheologie und Taufpolitik Die Apsismosaiken des Vestibüls und das Taufgedicht Sixtus' III.'' "Marburger Jahrbuch für Kunstwissenschaft" 30, 2003: 7-34.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[Richard Krautheimer]]: ''The Architecture of Sixtus III. A Fifth-Century Renaissance?'' M. Meiss, "Essays in Honor of E. Panofsky". New York, 1961: 291–302.
*''[[Liber Pontificalis]]''.
*[[Giuseppe Zecchini]]: ''I "Gesta de Xysti purgatione" e le fazioni aristocratiche a Roma alla metà del V secolo''. "Rivista di Storia della Chiesa in Italia" 34, 1980: 60–74.
*[[Norbert Zimmermann]]: ''Inhalte und Intentionen bildlicher Kunst in Sakralräumen zwischen Damasus und Sixtus III. in Rom.'' N. Zimmermann, T. Michalsky, S. Weinfurter. "Die Päpste 3: Die Päpste und Rom zwischen Spätantike und Mittelalter: Formen päpstlicher Machtentfaltung." Regensburg, 2017: 115-142.
{{algus}}
|